• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Postitused teemal: Sügis

Päev pildis – novembri teine nädal aias.

november 16, 2011   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Esimene öökülm sellel soojal sügisel.

Mitte, et ma seda talve nüüd väga ootaks… aga esimene öökülm siis sellel nädalal ka minu aias. Hoopis teine pilt, mis hommikul avaneb…

Paugupealt – ühe ööga, saab aed teise näo, uued värvid, lõhnad ja hoopis uus meeleolu.

Pildid punapaju koos võnk- pärgenelaga. Pajupõõsad on ühed viimased, kes minu aias lehti langetavad.  Hariliku kuuse väike keravorm ja kukehari ‘Herbstfreude’ on pärlitega kaetud.

Kõrred – kõrred… sügiseses ja talvises aias on just nemad koos okaspuudega, mida imetleda.

Päike hakkab paistma hoopis teisest kandist, kui suvisel ajal. Päikese teekond erinevatel aastaaegadel sinu aias on ka huvitav ja vajalik jälgida.

Kust päike alustab  hommikul ja kus lõpetab oma teekonna? Kas lehed on juba puus  või on nad juba maha langenud.? Valgusevajadus on taimedele üks tähtsamaid tingimusi. Päikesepaistelisi ja varjukohti jälgides leiad lihtsamalt paljudele taimedele õiged ja sobivad kasvukohad.

Ja kaugel see talvgi enam on? Hoolikas aiapidaja vaatab enne oma aia ka selle pilguga üle, et kuidas taimi talvel paremini rasketes tingimustes kaitsta.

Unistuste aed kevadeks – istutame sibullilli!

september 12, 2011   Evely   Üks kommentaar
Pin It!

Selleks, et varakevadel oleks aed õierohke, peab vaeva nägema sügisel. Sibullilled on üks võimalus oma kevadine aed üsna varakult õitega täita. Taimed on vähenõudlikud ja peale talvist puhkeperioodi ühed esimesed värvikirevad rõõmu pakkujad aias. Olenevalt liigist alustavad enamus sügisel istutatavaid sibullilli õitsemist aprillis ning mais – juunis võib olla aias värviliste õite tõeline buum. Sobivaim istutusaeg on sügisel – septembrist oktoobri keskpaigani. Esimesetena alusta istutamist, et maha saaksid nartsissid, hüatsindid ja harilik püvilill.

Mida istutada, kuidas valida ?

Esimese asjana peame vaatama taimede kasvunõudeid, neid me muuta ei saa. Tohutu sibullillede võimaluste seast on vaja valida aia jaoks just see õige. Lihtsam tee on valida paljude taimede seast need, mis sobivad aias valitsevate tingimustega. Taimed tunnevad ennast hästi ja vajavad vähe hoolt.

Vaatama peaks valgus – ja niiskustingimusi ja kas muld on pigem happeline või aluseline.

Kui valime raskema tee, ehk lilli selle järgi, mis taimed meeldivad, siis on vaja muuta aias tingimusi vastavalt taimede vajadusele – ja see on juba veidi keerulisem.

Kasvunõuded

Siinkohal toon ära vaid väikese osa levinumatest sibullilledest. Ideaalis võiks muld olla kohevam ja kergem ning hästi vett läbilaskev. Raskemas mullas võib istutada sibulad veidi kõrgemale ja panna sibula alla drenaažiks umbes 5 cm liiva.

  • Päikeseline koht on parim – enim on neid liike, mis eelistavad valget kasvukohta.
  • Poolvarju taluvad või on varjulembesed – koerahammas, lumekupp,lumikelluke, kollane nartsiss, kolmisnartsiss, kirju püvilill, silla, metstulp, võsaülane, ebahüatsint, armeenia kobarhüatsint, kirgaslill.
  • Sibullillede seas on neid, kes vajavad rohkem niiskust – märtsikellukesed, nartsissid, kirju püvilill, metstulp, ülane.
  • Ja neid kes eelistavad kuivemat pinda – tulbid, laugud, võrkiirised, mõõkiirised, harilik püvilill.
  • Lubjalembesed – aarum, lumikelluke, alpikann.
  • Hapulembesed – kolmisnartsissi sordid, koerahammas.

Valge ja roheka õige sort 'Spring Green'.

Kuhu istutada ?

  • Lillepeenrasse, püsililledega koos seguistustustena.
    Kõrgemakasvulisi sibullilli on hea kasvatada püsikupeenras, segamini püsililledega. Valides neile kohad sobivate naabritega, ei jää sibullillede kuivavad pealsed kauaks silma riivama. Sibullillede ja püsikute seguistutusi planeerides on vaja jälgida, et taimedel oleksid sarnased kasvamisnõuded. Ainult tulbipeenar on kaunis vaid lillede tärkamise ja õitsemise aegu, kuid peale õite närbumist jääb alles tühi peenar aeglaselt koltuvate lehtedega, mis peavad saama rahulikult oma aja kuivada.
    Sibullillede õitsemise aegu on püsikud veel üsna madala kasvuga kuid aja edenedes katavad lopsakad püsililled kõik kuivanud lehed. Parimad on sellised kohad peenras, kus püsikud on eriti hilise tärkamisega ja selle tõttu on peenras kaua musta mulla pinda. Head partnerid sibullilledele on astilbed, brunnerad, helmikpöörised, hostad, priimulad, päevaliiliad,kopsurohud. Hästi lihtne on kasvatada sealkohal ka sibullilli, mida ei pea alati välja võtma – kirgaslilli, krookuseid, märtsikellukesi.
    Sibullilled murus
    Murus sisse sobivad liigid, mis õitsevad varakult – mais. Hea on, kui taimede lehed hakkavad kolletuma enne, kui esimest korda saab muru niidetud. Kui lehed on veel rohelised, siis taime lehtede kaudu saab sibul toitained järgmise aasta õiepunga moodustamiseks. Kui lehed niita maha liiga vara ja rohelisena, siis jääb sibul nõrgaks ja võib hukkuda.
    Hästi sobivad lumikellukesed, märtsikellukesed, kirgaslilled, puškiiniad, siniliiliad, krookused. Krookustest enim on murus hea kasvatada väiksemate õitega hästi varaseid õitsejaid.
    Kiviktaimlasse
    Kiviktaimlas saab kasvatada sibullilli padjandtaimede vahel ja all. Liiga tiheda padjana kasvavad taimed võivad sibullilled lämmatada.
    Rooside vahele
    Rooside ümber on samuti kevadel rohkesti ruumi, enne kui roosid oma kasvu täis kasvavad ja õitsema hakkavad. Rooside vahele istutamine sügisel on küll üsna okkaline töö.
    Lehtpuude ja põõsaste alla.
    See on hea koht, sest selleks ajaks, kui puud lehte lähevad on kevadised lilled õitsenud ja seni paistab neile läbi raagus okste piisavalt valgust. Õierohkust saab lisada ka näiteks jaapani enelate vahele, sest need põõsad lõigatakse 10 cm kõrguselt kevadel tagasi ja jällegi seni, kui nad kasvavad on kõrgemad sibullilled head naabrid.
    Enda aias olen näiliselt pikendanud õitseaega ka nii, et kui sama varakevadist liiki istutada kohtadesse, kus lumi kõige esimesena sulab ja ka nendesse kohtadesse, kus lumi veidi kauem püsib. Nii ongi krookus juba õitsenud lõunapoolses peenras maja seina ääres, kui alles esimesed lehed lume alt pead välja pistavad teises – veidi varjulisemas kohas.
    Need kohad aias, kust lumi igal aastal kõige varem sulab tuleb täita kõige varasemate sibullilledega. Siis saame õisi aeda juba hästi varakult. Ja kevadel on õieootus nii suur.

Kobarhüatsindid ja kevadised võõrasemad kööginõudes.

Kuhu planeerida varaseid õisi?

Vaata oma aeda hindava pilguga. Kust sulas kõige enne ära lumi, kuhu jäi kauemaks? Kus on need kohad, kus sa käid kõige rohkem ja kus tahaks et pilk peatuks? Kui oled päeval tööl ja saad veeta aias ainult õhtud, siis milline on kevadeõhtul kõige mõnusam ja soojem paik sinu aias? Milline koht lillepeenras on täidetud taimedega, mis ärkavad hilja, kuid on hiljem fantastiliselt lopsakad? Mis on need kohad, mis paisavad tänavalt möödujatele ja on su kodu visiitkaardiks ?

Nii mõeldes näed seda hästi, kuhu sooviks midagi juurde – kevadel, kui aed on veel pooltühi ja suur rohelus tärkamata. Suvel on juba ilu igal pool ja kõik kasvab nii tihedaks, et enam ei häiri midagi ning õisi on igal pool. Kevadised sibulilled on esimesed rõõmustajad aias.

Kõige esimeste õite efektsemaks väljatoomiseks on head kohad:

  • Kohad kust kõige ennem lumi ära sulab
  • Peenrad igapäevaste käiguradade läheduses ja peenarde servade läheduses
  • Kohad õhtupäikese soojuses
  • Hostade, sõnajalgade, kurerehade, helmikpööriste jt. veidi hiljem alustavate ja hiljem lopsakaks muutuvate püsilillede lähedal. Siis katavad hiljem püsilillede lehed sibulillede kuivanud õievarred. Nartsissid lähevad hästi päevaliiliate lähedusse, neil on sarnased lehed ja tekib mulje pikemast õitsemisest.
  • Liikide valikul peaks arvestama ka, et enamus tulpe vajavad rikkalikuks õitsemiseks, et sibulaid võetakse välja, kuivatatakse, puhastatakse, võetakse küljest tütarsibulad ja siis sügisel tagasi. Kui planeerida seguistutusi, kust üksikuid sibulaid välja võtta ei saa, siis on parem kasutada nartsisse, krookusi, laukusid, sillasid, puškiiniaid, kobarhüatsinte, Fosteri, Greigi ja looduslikke tulpide sorte, preeriaküünalt, kirgaslilli, ebahüatsinte.

Kuidas istutada?

Rusikareegel on, et sibulad istutatakse kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusele.

Õige istutussügavus sõltub seega sibula suurusest. Istutamisel jälgige et istutamisel jääks allapoole sibulakand ja juured ning sibula tipmine osa suunduks ülesse. Sibulate juurdumisel on oluline niiskus. Istutusaugu põhja võib lisada kihi liiva. Lillesibulad peavad jõudma sügisel enne maapinna külmumist korralikult juurduda.

Hästi loomuliku mulje saab peenrast on, kui sibulilled istutada püsikute vahele hajutatult. Selleks on ka olemas hea ja lihtne nipp. Võta sibulad kätte ja viska kergelt õhku…iga sibul istuta just sinna, kuhu ta parasjagu kukkus. Nii jäävad ka erinevate sortide segud loomuliku muljega.

Ühekaupa taimede vahele istutades on see viga, et neid on hiljem kehva üles võtta. Seega peab valima liike, mida on vaja harvem peenrast kuivatamiseks üles võtta – Greigi ja fosteri tulbid ja nartsissid. Vajavad üles võtmist ca 4 aasta tagant. Hilisemad tulbid on veidi nõudlikumad ja neid võiks võtta peenrast välja ca 1-2 aasta tagant muidu nende ilu hääbub vaikselt.

Kergesti saab sibulad peenrast kätte kui istutada sibulakorvidega. Nii istutamisel ei lähe sibulad laiali ja korvid kaitsevad sibulaid ka hiirte ja rottide eest.

Kuidas istutada murusse.

Tavaliselt istutatakse murussse sibulad grupiti. Murukamar eemaldatase labidaga, kobestatakse muld ja laotakse sibulad kobestatud mullale. Peale lisada veidi lahtist mulda ja seejärel asetada mätas tagasi sibulate peale.

Sibulate ühekaupa istutamiseks on ka olemas tööriist- sibulaistutaja. See tuleb vajutada mulda, veidi keerata ja üles tõmmata ning eemaldub kamar koos mullaga, sibul pista tekkinud auku ja muld ning kamar peale tagasi. Tulemus jääb hea, kuid selle töövahendi kasutamine nõuab päris tugevaid käsi ja kulub ka rohkem aega.

Sügisel istutatakse:

  • Hüatsindid (Hyacinthus)
  • Kirgaslilled (Chionodoxa)
  • Kobarhüatsindid (Muscari)
  • Koerahambad (Erythronium)
  • Krookused (Crocus)
  • Laugud (Allium)
  • Lumekupud (Eranthis)
  • Lumikellukesed (Galanthus)
  • Märtsikellukesed (Leucojum)
  • Nartsissid (Narcissus)
  • Püvililled (Fritillaria)
  • Siniliiliad (Scilla)
  • Sügislilled (Colchicum)
  • Tulbid (Tulipa)
  • Õrn ülane (Anemone blanda)

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” september 2011.

Valge ja roheka õige sort 'Spring Green'.
Punaselehised põõsad taustaks erksatele tulbitoonidele.
kuldõieline krookus

Näha on meelespealilli , kurekella, piimalille, moone.

Kollane tulp – sort 'Hamilton' Narcissus poeticus
Kobarhüatsindid ja kevadised võõrasemad kööginõudes.

Sibullilledest olen kirjutanud ka kevadepoole, loe siit !

Päev pildis – novembri viimane nädal aias.

november 29, 2011   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Esimene lumi sellel aastal…

siis novembri viimasel nädalal ja kadus nagu sulavõi.  Või õigemini ega seda ju lumeks pidada ei saanudki. Natuke valgeid helbeid taevast. Pimedus on taas võtnud võimust poolest päevast ja suuski kapist välja tirida ei ole mõtet.

Mõned pildid ikka sai tehtud, aga juba selle aja jooksul, kui õues fotokaga ringi jooksin oli teine pool aiast lumest puhtaks sulanud. Sel aastal siis sedaviisi.

Eelmist aastat ei ole nii täpselt kirja pannud, aga 30. novembril oli igal juhul minu aias väga paks lumi maas. Need pildid lisan blogisse ka õige pea.

Aga nüüdne ülevaade…vaid tiba valget karva ja tunne ning meeleolu hoopis teine. Süngus ja hallus kaob jäljetult.Foto: Evely KarvakPunased marjad Rootsi tuhkpuu ‘Skogholm’ okstel saavad endale tausta, mille najal särada. Puude võrad koos valgete lumekübemetega joonistuvad mustrina välja.

Foto: Jürgen KarvakTalvise aia vaikelu teevad elavamaks linnud. Nüüd talve oodates on nad kohal. Ära unusta külma aja saabudes lindude toidumaju tühjaks.

Aga võibolla on kuskil Eestimaal juba lumi maas ?

Päev pildis – novembri kolmas nädal aias.

november 25, 2011   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Veel viimased aiatööd.

Harukordselt ilus, soe ja kuiv sügis võimaldas ka hilistel ja paljude aiatöödega hiljaks jäänud aiapidajatel ikkagi aed lõpuks korda saada. Liiga hilised aiatööd ei ole tavaliselt sugugi toredad, õues on veidi liiga külm ja tuul on vinge,ning tihti on vihmane. Kuid seekord olid sügisilmad seevõrd mugavad, et kõik laabus. Päris hea onteha ümberistutustöid, kui taimed ei ole enam oma parimas väljanägemises – siis pole kahju kõike seda ilu ära rikkuda.

Foto: Evely Karvak

Lugu siis selline, et jääme lumeootele.

Päev pildis – novembri esimene nädal aias.

november 15, 2011   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Oi see on sügis- ikka kestab soe ja kena…

ilma külmade öödeta.

Kõik lehed ei ole veel puudelt ja põõsastelt maha kukkunud vaid vaikselt, vaikselt ikka pudenevad järgemööda. Kollast ja punast lehevärvi võib endiselt aiast leida.

Erkkollased sõstrapõõsad, võnk-pärgenelas ja üksikud tulipunased näärlehise roosipõõsa lehed. Hortensiapõõsa ja aed-leeklille on samuti soojad ilmad sassi ajanud ja need õitsevad jätkuvalt, kuigi lehtigi enam ei ole küljes.

Päike teeb aias ainult lühikese kaare ja enne, kui fotokaga õue pilti jõuad tegema on ta juba loojunud, maalides viivuks kuldseid ja tontlikke pilte taimedest.

Hoolimata sellest, et enamus õueelust sätib talvehooajaks puhkusele ja elu jääb aias seisma….sügelevad näpud ikka. Kui vahepeal sai enamus rohelist ikka peenra pealt kätte, siis nüüd on seal külll kõik otsa saanud ja aeg jälle tubase aianduse käes. Näppu sattusid suhkruherned, mis kevadehooajast saadik olid unustusse vajunud… nii, et jälle vitamiine tegema – hernevõrseid kasvatama ja mina küll olin ka idandamise sootuks vahepeal unustusse jätnud, kuna salati- ja maitserohelist peenrast ka kätte.

Ja tubaste teemade juurde veel… mis aiaomanikud talvel teevad? Unistavad, et kevad tuleks, et teevad plaane, mida uut võiks aeda ehitada ja siis kui õues on külm – otsivad inspiratsiooni internetist…

Kas sina ka ?

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
« Older posts
Newer posts »
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2025 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour