Oi see on sügis- ikka kestab soe ja kena…

ilma külmade öödeta.

Kõik lehed ei ole veel puudelt ja põõsastelt maha kukkunud vaid vaikselt, vaikselt ikka pudenevad järgemööda. Kollast ja punast lehevärvi võib endiselt aiast leida.

Erkkollased sõstrapõõsad, võnk-pärgenelas ja üksikud tulipunased näärlehise roosipõõsa lehed. Hortensiapõõsa ja aed-leeklille on samuti soojad ilmad sassi ajanud ja need õitsevad jätkuvalt, kuigi lehtigi enam ei ole küljes.

Päike teeb aias ainult lühikese kaare ja enne, kui fotokaga õue pilti jõuad tegema on ta juba loojunud, maalides viivuks kuldseid ja tontlikke pilte taimedest.

Hoolimata sellest, et enamus õueelust sätib talvehooajaks puhkusele ja elu jääb aias seisma….sügelevad näpud ikka. Kui vahepeal sai enamus rohelist ikka peenra pealt kätte, siis nüüd on seal külll kõik otsa saanud ja aeg jälle tubase aianduse käes. Näppu sattusid suhkruherned, mis kevadehooajast saadik olid unustusse vajunud… nii, et jälle vitamiine tegema – hernevõrseid kasvatama ja mina küll olin ka idandamise sootuks vahepeal unustusse jätnud, kuna salati- ja maitserohelist peenrast ka kätte.

Ja tubaste teemade juurde veel… mis aiaomanikud talvel teevad? Unistavad, et kevad tuleks, et teevad plaane, mida uut võiks aeda ehitada ja siis kui õues on külm – otsivad inspiratsiooni internetist…

Kas sina ka ?