-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Suvi
Kliivia õitseb juba nädal aega.
Minu eelmisel aastal sünnipäevakingituseks saadud kliivia oli vaikselt ja tähelepandamatult olnud toas kummuti serval rohkem, kui aasta. Ega ma väga ei arvanud, et ta mind oma õitega rõõmustab, sest aeg-ajalt ikka ununes ta veidi pikemaks kastmata ja valgust seal ka just üleliia ei olnud. Kuid nüüd…on saabunud suur õitseaeg ja lausa kaks suurt, oranži, ümmargust õiekobarat on kummutipealset kaunistamas.
Fotod: Jürgen Karvak
Mida kliivia vajab kasvamiseks ja õitsemiseks:
- Lepib hästi varjulise kasvukohaga, kuid siis kipub vähem õitsema.
- On temperatuuri suhtes vähenõudlik. Kasvab hästi + 18…+ 22 soojakraadi juures. Talvine toasoojus võiks olla küll veidi jahedam, sest siis on taimel puhkeperiood. Kuid mitte alla 12 soojakraadi.
- Suveperioodil kastetakse kliiviat rikkalikult , kuid vesi ei või jääda alusele seisma. Talveperioodil vähem, kuid nii, et lehed ei närbuks.
- Kliivial on puhkeperiood, mis algab suve lõpupoole ja kestab 6- 8 nädalat. See aeg on oluline õiepungade moodustumisel. Puhkeperioodil taime ei väetata ja kastetakse harvemini.
- Ümber istutatakse harva ja kliivia ei vaja suurt potti. Väiksem pott aitab kaasa rikkalikumale õitsemisele.
- Taimele ei meeldi ümberpööramised ja äärmuslikud asukohavahetused
Päev pildis – juuni viimane nädal aias.
Suvine lopsakus.
Ronitaimed võreseinal ajavad üle ääre. Ka on käes aediiriste aeg. Aediiris on huvitav taim -lehed on hajali ja veidi ilmetud – ja lisaks armastavad teod neid auguliseks närida. Ning õitsemise aeg on lühike – kuid seeest vaimustav. Sametine, pehme ja kuninglik õis – väga paljudes värvitoonides.
Eesaia peenar on aia põhjapoolsel küljel, kus päikest saab vaid varahommikul ja hilja õhtul. Vähene valgus ei loe, kui valida peenrasse õigeid taimi. Harilik laanesõnajalg – Matteuccia struthiopteris näeb küll välja ilus värske ja roheline, kuid segapeenras on ta siiski veidi tülikas taim. Levib maa- aluste võsunditega ja liigub kogu aeg mööda peenart hõivates enda alla rohkem ruumi. Sobib hästi omapäi peenardesse ja puudealustesse, kust äärest niidetakse muru ja taimel üleliigset levimise võimalust ei ole. 
Kiuline tääkliilia – Yucca filamentosa näeb välja nagu lõunamaa taim. Samas on täiesti külmakindel, kuid pelgab niiskust. Minul olnud aias juba kolm talve ja edukalt kasvab siiamaani. Lehed on igihaljad, õitseb siis, kui on saanud veidi vanemaks, kevadel saab küll tavaliselt lehtedele saatuslikuks terav päike – kuid nüüdseks on juba ajanud endale uue ja värske kuue.
Selline siis ametliku suve alguse aegu aias.
Kuna kõik on nii lopsakas ja taimed on üksteise vahele pugenud, siis tublid iluaiapidajad, kes kevadised rohimised edukalt lõpule viinud on – saavad nüüd oma kätetöö vilju nautima hakata. Tiheda lopsaka taimestusega ei taha umbrohud väga võistelda…
Päev pildis – juuni kolmas nädal aias.
Kuldvihm on sel aastal taas täies õies.
Ja eilne väike vihm on andnud aiale vaid värskust juurde…uued õied puhkevad. Sel nädalal on ilm jälle harjumuspäraselt jahedam. Ka õied püsivad nii kauem.
Moonid …tegelikult magunad on olnud siin aias niikaua, kui ma mäletan. Nad õitsevad väga lühikest aega…kuid ometi on neis midagi sellist, mis paneb nende järele igatsema. Kohe varsti saavad avatuks pojengide suured õied. 
Maja esine ja ühtlasi tänavaäärne on põhjapoolne peenar ja jääb enamuse päevast maja varju. Nüüd varahommikul paistab sinna veidi päikest ja veidi ka hilist õhtupäikest- harilikule laanesõnajalale see meeldib.
Tumedate lehtedega õitsev põõsas on veigela sort ‘Alexandra’. Murulaugu õievarred on söömiseks liiga puised, kuid pärast õitsemist saab puhmast maha lõigates uuendada ja taas kasvavad mahlased varred söömiseks. Murulaugu kasutamisest toidus ja tema väärtuslikest omadustest saad lugeda ka blogis hoidised.ee
Päev pildis – juuni teine nädal aias
Sel nädalal on aia ehteks aediirised…pehme sametise õiega.
Niisugust suvesooja juuni alguses ei ole ammu näinud. Palav on nii varahommikul, kui hilja õhtul. Kraadid ikka seal 30 tuuris. Kõik õitseb kiirelt ära ja muru kuivab. Aed tahaks vihma. 
Tuhkur enelas ‘Grefsheim’ on õitsemise ajal eriti uhke. Kaarjate okstega põõsas on vastupidav ja väga leplik kasvutingimuste suhtes. Sobib hästi kasvatada nii vabakujulise hekina, taimede grupi, kui ka üksiku põõsana.
Tuhkur enela põõsaid lõigatakse peale õitsemist. Milliseid põõsaid lõigata just peale õitsemist sellest olen juba kirjutanud artiklis Põõsapügaja põhitõed.
Päev pildis – juuni esimene nädal aias.
On lõpmata uhke sirelite aeg.
Õitsevad sirelid ääristavad kõik teed ja tänavad. Kõikjal lõhnab. Muidu nii tähelepandamatu, roheline, igapäevane, kõigile tuttav põõsas on praegu aia uhkeim ehe. Ja milline lõhn…
Taimed aga muudkui kasvavad ja peenrad on muutunud lopsakaks, tihedaks ja ülevoolavaks.
Viimased õitsevad tulbid ja priimulad. Villane lodjapuu, iluõunapuu ‘August Vaga’ ja kollaste õitega kuldsõstar.
Kuldsõstar sai selle aasta paksu lumega kõvasti kannatada. Paljud oksad murdusid. Üllatusliku juuni alguse suure soojaga õitses imeruttu ära roosade õitega iluõunapuu. Siin pildil on õied juba pleekinud roosad.
Kas sina oled juba sireliõitest õnne otsinud ?
