Suvine lopsakus.

Ronitaimed võreseinal ajavad üle ääre. Ka on käes aediiriste aeg. Aediiris on huvitav taim -lehed on hajali ja veidi ilmetud – ja lisaks armastavad teod neid auguliseks närida. Ning õitsemise aeg on lühike – kuid seeest vaimustav. Sametine, pehme ja kuninglik õis – väga paljudes värvitoonides.

Eesaia peenar on aia põhjapoolsel küljel, kus päikest saab vaid varahommikul ja hilja õhtul. Vähene valgus ei loe, kui valida peenrasse õigeid taimi. Harilik laanesõnajalg – Matteuccia struthiopteris näeb küll välja ilus värske ja roheline, kuid segapeenras on ta siiski veidi tülikas taim. Levib maa- aluste võsunditega ja liigub kogu aeg mööda peenart hõivates enda alla rohkem ruumi. Sobib hästi omapäi peenardesse ja puudealustesse, kust äärest niidetakse muru ja taimel üleliigset levimise võimalust ei ole. 

Kiuline tääkliilia – Yucca filamentosa näeb välja nagu lõunamaa taim. Samas on täiesti külmakindel, kuid pelgab niiskust. Minul olnud aias juba kolm talve ja edukalt kasvab siiamaani. Lehed on igihaljad, õitseb siis, kui on saanud veidi vanemaks, kevadel saab küll tavaliselt lehtedele saatuslikuks terav päike – kuid nüüdseks on juba ajanud endale uue ja värske kuue.

Selline siis ametliku suve alguse aegu  aias.

Kuna kõik on nii lopsakas ja taimed on üksteise vahele pugenud, siis tublid iluaiapidajad, kes kevadised rohimised edukalt lõpule viinud on – saavad nüüd oma kätetöö vilju nautima hakata. Tiheda lopsaka taimestusega  ei taha umbrohud väga võistelda…

Kas sina oled juba jõudnud kõik ära rohida ?