-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: Taimed
Sibullilleaeg
Tagasihoidlikumalt ja looduslähedasemalt…
Käes on september – kõige õigem lillesibulate mahapanemise aeg. Kui seisid kevadel aias ja unistasid värvilistest õitest, siis nüüd on aeg tegutseda. Mida istutada, kuhu istutada ja kuidas istutada – need on kõige tavalisemad küsimused.
Sibullillede sortiment on tohutu – mida valida ? Poodides pakendite peal olevad pildid on üldjuhul kõik väga isuäratava väljanägemisega. Kuid tihti ei ole mõne aasta pärast pilt peenral üldsegi enam samasugune… Looduslikud liigid on olnud vähem populaarsed veidi tagasihoidlikuma väljanägemise tõttu, kuid väiksem hoolitsuse vajadus ja ehe välimus on nende juures suureks eeliseks.
Millega arvestada?
Enamus sügisel istutatavate sibullillede õitsemisaeg on varakevadest kuni suve alguseni. Õite närbudes vajavad taimed aega toitainete kogumiseks ja kasvamiseks seni kui lehed kolletuvad. Siis võetakse sibulad välja – vastavalt liigi omadustele, kui tihti on vaja. Seejärel sibulad kuivatatakse ja istutatakse sügisel tagasi. Kas saab ka lihtsamalt?
Paljud hästi ilusaks ja eriliseks aretatud kevadiste sibullillede sordid vajavad igaaastast ülesvõtmist ja head hoolitsust.
Kes ei soovi mässata tiheda sibulate ülesvõtmisega ja sibulate kuivatamisega, ning igal sügisel jälle sobivate aukude otsimisega täis kasvanud peenardes – nende jaoks on hästi sobivad looduslikud tulbid. Looduslike tulpide hulka arvatakse ka Kaufmanni – Tulipa kaufmanniana, Greigi – Tulipa greigii ja Fosteri tulbid – Tulipa fosteriana. Need tänuväärt õitsejad võivad samal kasvukohal kasvada mitmeid aastaid ilma sibulaid üles võtmata.
Nende õied ei ole tavaliselt nii suured ja silmatorkavad, kuid kasvatamine on muretum ja nad ei vaja palju hoolitsust. Tavaliselt on õied on mitmevärvilised. Lehed triipude või täppidega, veidi kitsamad või hoopis lühikesed ja laiad. Kasvult on looduslikud tulbid tavaliselt madalamad. Enamus neist jäävad 20 – 30 cm kõrguseks.
- Batalini tulp – Tulipa batalinii
- Hilistulp- Tulipa tarda
- Kaunis tulp – Tulipa humilis
- Kaljutulp – Tulipa saxatilis
- Metstulp – Tulipa sylvestris
- Oivaline tulp – Tulipa praestans
- Paarisõieline tulp- Tulipa bifloriformis
- Turkestani tulp – Tulipa turkestanica
- Vvedenski tulp – Tulipa vvedenskyi
Samuti ei vaja erinevad laugud igal aastal sibulate väljavõtmist.
Lihtsam on kasvatada ka teisi meil või mujal looduslike sibullillede liike nagu:
- Harilik silla e. harilik siniliilia – Scilla sibirica
- Harilik lõokannus – Corydalis solida
- Ismiri kirgaslill – Chionodoxa sardensis.
- Lumekupp – Eranthis
- Kuldõieline krookus – Crocus Fuscotinctus
- Dalmaatsia krookus – Crocus tommasinianus
- Karulauk- Allium ursinum
- Võsaülane- Anemone nemorosa
- Kirju püvilill- Fritillaria meleagris
- Harilik lumikelluke- Galanthus nivalis
- Longus ebahüatsint/longus siniliilia- Hyatcinthoides non scripta
- Lõhnav kobrhüatsint – Muscari neglectum
- Puškiinia – Puschkinia
- Suvine märtsikelluke – Leucojum aestivum
Samad taimed sobivad ka hästi veidi metsikumasse aianurka või hoopis metsaaia kujundusse.
Sibulate istutamine:
- Rusikareegel on, et sibulad istutatakse kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusele.
- Õige istutussügavus sõltub seega sibula suurusest.
- Istutamisel jälgige et istutamisel jääks allapoole sibulakand ja juured ning sibula tipmine osa suunduks ülesse.
- Istutusaugu põhja võib lisada kihi liiva.
- Lillesibulad peavad jõudma sügisel enne maapinna külmumist korralikult juurduda. Sibulate juurdumisel on oluline niiskus.
Kolletuvad lehed peitu
Sibullillede kolletuvad lehed ei ole peenardele kaunistuseks – hea on need osavalt naabertaimede valimisega ära peita. Ainult sibullilledega kujundatud peenar muutub keset suve kolletavaks väljaks ja ei ole üldsegi ilus vaadata. Kui aga kolletuvate pealsetega varakevadised õitsejad ära peita hiljem alustavate püsikute vahele on tulemus tavaliselt hea.
Milliste püsikutega koos on hea sibullilli kasvatada?
Et varjata sibullillede koltuvaid lehti, on hea nad istutada veidi hiljem ärkavate taimede lähedusse, kes samas ka siis ärgates suhteliselt laiaks ja suureks sirguvad.
Paljud püsikud on sibullillede õitsemise aegu päris madala kasvuga kuid hiljem katavad nende lopsakad lehed kõik oma kõrval. Ja kasu on ka teispidine – kuna mõned hilise ärkamisega püsikud hoaiavad liiga kaua enda ümber musta maad, siis sel ajal saab kirevust just sibullilledest.
Hilise alguse ja lopsaka hilisema kasvuga head partnerid on hostad, helmikpöörised, kurerehad, päevaliiliad, sõnajalad, kortslehed, roosid.
Samuti on hea koht lehtpuude alune, kus kevadel varakult annab võra piisavalt valgust läbi ja hiljem, lehtede varjus, saab vaid varju taluvaid taimi kasvatada.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” septembrikuus 2012.
Sibullilledest olen kirjutanud ka varem. Artikkel: Unistuste aed kevadeks -istutame sibullilli.
ja vaata ka – Kevadised sibullilled aiakujunduses
Minu aia kevadisi pilte näeb kevade rubriigist.
Talveks taimed tuppa.
Suvel kaunid terrassitaimed – kuidas neid ületalve hoida ?
Paljud kaunid lilled ja maitsetaimed, mida oleme harjunud nägema suvekuudel terrassidel ja rõdukastides on tegelikult ka püsililled ning kestavad kauem kui vaid ühe suve. Nipp on selles, kas meil on neile pakkuda talveperioodiks sobivaid kasvutingimusi.
Osad taimed saavad meie tube kaunistada ka talvel, teised taimed elavad talvekuud puhates edukalt üle pimedas keldrinurgas, et siis kevadel uuesti virguda ning rõdukaste ja terrasse kaunistama asuda.
Mis taimed võiks siis talveks tuppa tuua ja mis tingimusi nad vajavad?
Laias laastus võiks jagada taimede ületalve hoidmise kaheks selle järgi, kuidas taimi hoida:
- Taimed, mida hoitakse jahedas ja pimedas ruumis – keldris, jahedas garaažis, pimedas trepikojas. Temperatuur ei tohiks seal langeda alla nulli ning enamus taimedele hea sobiv temperatuur jääb vahemikku 0 kuni 5 – 6 soojakraadi. Hea on võimalikult ühtlane temperatuur. Kastmise juures on põhimõtteks – mida pimedam, seda jahedam ja vähem vett. Taimed jäävad puhkeseisundisse ja ei vaja peaaegu üldse kastmist. Pimedasse hoiuruumi sobivad paljud need taimed, mis puhkeperioodiks lehed maha viskavad.
- Taimed kaevatakse peenrast välja või pannakse koos potiga keldrisse. Enamus rohtsed osad lõigatakse pealt ja jäetakse puitunud varred. Talvel on vaja taimi vaadata üle umbes korra kuus ja vajadusel veidi kasta. Muld ei tohiks täiesti läbi kuivada.
- Nii sobiks talvitada hõbekakraid (Argyranthemum), fuksiaid (Fuchsia), suurelehist hortensiat (Hydrangea macrophylla) , sinist kartulipõõsast (Lycianthes rantonnetii), sinist lembeliiliat (Agapanthus africanus),
- Kui ei ole käepärast valget ruumi, siis häda korral võib niimoodi talvitada ka pelargoone (Pelargonium) ja inglitrompeteid (Brugmansia).
-
Taimed, mida hoitakse jahedas ja valges ruumis – jahe trepikoda, akendega garaaž, esik, klaasveranda või mõni muu akendega jahedam ruum, kus temperatuur jääb vahemikku ca 5 – 8 – 10 soojakraadi.
-
Sellist talvituskohta soovivad paljud igihaljaste lehtedega külmaõrnad taimed ja tavapäraselt suvelilledena kasvatatavad taimed. Ka on valges hoiukohas talvel vaja taimi vähem kasta, kui suveperioodil.
Taimed, millele sobivad sellised talvised hoiutingimused on – luuderohud (Hedera), jaapani skimmiad (Skimmia japonica), ja pukspuud (Buxus), mis on kasvanud terrassipottides. Inglitrompet (Brugmansia), ogaline lantaan (Lantana camara), lamav käokuld (Helichrysum petiolare), suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla), harilik mürt (Myrtus communis), aaloe (Aloe), harilik loorberipuu (Laurus nobilis), värd kirinõges (Solenostemon scutellarioides), fuksiad (Fuchsia), sinine kartulipõõsas (Lycianthes rantonnetii), sinine lembeliilia ( Agapanthus africanus – õied moodustuvad vaid, kui talvine temperatuur on alla 15 kraadi, ümber istutada vaid siis, kui pott jääb väikseks), kalevikepp (Gaura lindheimeri), õhuline piimalill (Euphorbia hypericifolia), harilik õlipuu (tuntud ka oliivipuuna) (Olea europaea), lõuna-tõlvpuu (Cordyline australis), kalanhoed (Kalanchoe)
-
Eraldi tooks välja pelargoonid (Pelargonium), – vajavad suvel õues ilus püsimiseks päikeselist kasvukohta, talvel valges ja jahedas kasvukohas temperatuuri – ca 5 -12kraadi. Kevadel istutatakse taimed ümber ja kärbitakse – nii kasvab taim tihe ja õitseb rikkalikumalt. Muld peaks olema toitaineterikas ja hästi vett läbilaskev, liigkastmine mõjub taimele hukutavalt.
Nagu eestpoolt selgus sobivad mõnedele taimedele ka mõlemad hoiutingimused.
Suvel meeldib õues olla ka osadel sukulentidel. Enamik neist vajab suvel päikeselist kasvukohta ja on kuumadel terrassidel tänuväärt taimed kuna taluvad isegi ekstreemset kuiva. Päikeselises kohas meeldib aga neile, kui saavad suvel rohkesti kasta ja toita. Kastmisel vältida külma vett. Enamikku neist ei kasteta talvel üldse ja hea on valge ja jahedam kasvukoht. Aaloed, agaavid, kalanhoed, soomuslehikud – talveks on paras temperatuur ca 5 – 10 soojakraadi.
Maitsetaimed aknalauale suve pikendama.
Petersell talub üsna hästi sügisel tuppa toomist, kuid tervet talve tavaliselt vastu ei pea. Tuppa sobivad edukalt kasvama ka piparmünt, sidrunmeliss, lavendel ja aed liivatee. Nemad küll talvituvad ka õues, kuid lume alt siiski neid kätte ei saa. Kuid kindlasti on õuest vaja ära tuua harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) ja aedsalvei (Salvia officinalis) – nendele maitsetaimedele on hea talvitumistemperatuur 5- 12 soojakraadi ja valge kasvukoht.
Mida peaks taimede tuppatoomisel jälgima ?
-
Et õuest tuppa üleviimine ei oleks liiga järsk on hea tuua taimed tuppa enne hallaöid – tavaliselt septembri algupoole.
Millal kevadel taimed välja tuua?:
- Kevadel on vaja taimi eelnevalt välisõhuga harjutada, et ka siis poleks kohanemine liiga äkiline.
- Öökülma oht peaks kindlasti möödas olema.
- Taimed viia õue pilves ilmaga, poolvarjulisse ja tuulevaiksesse kohta.
- On hea, kui võra kärpimine ja ümberistutamine on juba tehtud.
Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” 2011 oktoobris.
Tore oleks kuulda, kui kellelgi on häid kogemusi lillede ületalve hoidmisest. Kirjuta mulle.
Sibullilleaeg – planeerime järgmiseks kevadeks
Sibulilllede rikkalik õitsemise aeg saabub õige pea, või juba ongi käes. Seda ei tea keegi ette, sest kõige varajasemad lilled pistavad oma ninad mullast välja niipea, kui lumi on sulanud ja päikeselised ilmad on mulla üles soojendanud. Seega nii võivad nad alustada juba aprilli algupoole ja jätkata kuni jaanipäevani. Või teisel aastal, kui lumi ei taha kuidagi lahkuda jääda alustamisega hoopis hilisemaks. Kui ilmad on jahedad, rõõmustavad õied meid pikema aja vältel ja vahel upitab äkiline soojalaine kõik õied korraga lahti. Nii, et peaaegu kunagi ei saa ühesugust pilti peenras oodata.
Nüüd-varakevadel selgub, kes on sügisel sibulate mulda pistmise aja maha maganud või kes on suured ettevalmistused teinud ja saavad esimeste soojade ilmade saabudes rikkaliku õitepidu nautida.
Kevade vara on aeg, kus seada plaane järgmiseks hooajaks. Aed on praegu täiesti teise ilmega, kui sügisel sibulate istutamise ajal. Püsililled alles koguvad hoogu ja põõsad on raagus, peenrad on tühjad ja talvest ning lumest räsitud. Iga varajane sibulilleõis lisab elu ja värvi peenrasse. Sügisel, kui on otsustamise aeg – kuhu sibulad pista, siis on peenrad punnis taimi täis ja tundub, et lisada poleks küll enam midagi vaja.
Praegu aga on mõned kohad üsna tühjad, kus võiksid toretseda värvikirevad õied.
Nii, et kui igatsed aeda värvi ja vaheldust, siis planeerimiseks õige aeg on käes.
Vaata aias ringi sellise pilguga, mis aitab sind sügisel:
- Kust sulas lumi kõige enne ära ja kuhu jäi kauemaks?
- Kus on aias kõige päikesepaistelisemad kohad?
- Kus on paigad, kus sa käid kõige rohkem ja pilk peatub ikka ja jälle?
- Kui oled päeval tööl ja veedad aias aega õhtupoolikul, siis kus on õhtupäikesega kohad, mis on kevadõhtul mõnus ja soe paik sinu aias?
- Milline koht lillepeenras on täidetud taimedega, mis pistavad oma nina mullest välja hilja, kuid hiljem on kaharad ja lopsakad?
- Mis on kohad, mis jäävad silma möödujatele tänavalt ja panevad su aia särama?
Just kevadel on see kõik väga hästi näha, sest suur rohelus on tärkamata ning aed veel justkui pooltühi. Sügisel, kui istutamise aeg käes, on peenrad lopsakust täis ja tühjad kohad ei paista enam välja.
Kui sul on olemas aiaplaan, saad sinna kohe sobivad kohad maha märkida, et sügisel meeldetuletus oleks varnast võtta. Kui plaani ei ole, siis tee väike visand ja märgista vajalikud kohad. Juurde märgi liik, lisa arv mitu sibulat mahuks ja kindlasti ka mis värvi taimed sinna sobiksid.
Sügisel ajavad vaimustava välimusega suured sibulate valikud poes alati silmade eest kirjuks, nii on lihtsam otsustada ning tulemus jääb kenam.
Varajaste sibullillede õite efektseks väljatoomiseks sobivad hästi järgmised paigad aias:
- kohad, kust lumi sulab varakult – lõunapoolsed majaääred, tuulevarjulised paigad
- lõuna-ja õhtupäikeses soojenevad kohad peenardes
- peenarde servad ja käiguradade äärsed alad
- veidi hiljem alustavate ja hiljem lopsakate lehtedega taimede naabruses. Näiteks hostad, sõnajalad, helmikpöörised, kurerehad, kortslehed. Siis katavad püsikute lehed hiljem sibulillede koltunud varred ja peenar ei paista närtsinud välja.
- arvestada võiks pinnase niiskusega. Kevadel märjematesse kohtadesse sobivad nartsissid, märtsikellukesed. Kuivemat pinnast eelistavad tulbid, laugud, võrkiirised ning mõõkiirised.
- koha valikul arvesta sibulate suuruse ja istutussügavusega. Et peenras oleks piisavald mulda. Teeäärtes ja kiviktaimlates võib olla mullakiht õhem. Sibulatel on vaja kasvamiseks kolme sibula läbimõõdu sügavust mulda ning sibullilledel on väga erineva suurusega sibulaid.
- paljud tulbisibulad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset pinnasest välja võtmist peale õitsemist. Sibulad kaevatakse mullast välja, eemaldatakse väiksed tütarsibulad, kuivatatakse ja pannakse sügisel mulda tagasi. Seda võiks ka koha valikul arvestada, et kuhu sügisel mugavalt ligi pääseb.
- Segaistutustesse, kust sibulaid hiljem üles ei leia on hea planeerida liike, mis ei vaja nii tihedat väljavõtmist. Näiteks tuntumatest liikidest nartsissid, krookused, laugud, sillad, puškiiniad, kobarhüatsindid, preeriaküünlad, kirgaslilled ja ebahüatsindid. Looduslikud tulpide sordid, ning Fosteri ja Greigi tulbid, metstulbid.
Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” aprillis 2016
Tarbetaimed kastis ja potis
Kevade saabudes tekib alati taimede kasvatuse tuhin. Isegi neil, kel päris aiamaad ega kasvuhoonet ümber maja ei ole.
lillekastis on salatit, kuumaasikas, melissi, salveid ja saialille. Värske ja rõõmus. Süüa saab salatit, maitsestada toite, jooke ning keeta teed Ja õisi tuppa vaasi.
Tegelikult aitab ka väiksemast terrassist, rõdust või aianurgast, mida saab pottides ja konteinerites kasvavate taimedega sisustada.
Maitse- ja salatitaimed saab valida väiksemamõõdulised, mida potis kasvatada ning välist eluruumi lõbusamaks sisustada ning salateid ja suveroogi nautida. Taimi saab istutada igasugustesse nõudesse, kokku viia laste mängunurgaga, väikese puhkekoha või pingiga. Nii saab juurde luua hubasust ja rohelust. Konteineris kasvavad edukalt ka köögiviljad, väikesed viljapuud või marjapõõsad.
-
Tarbetaimede eksponeerimisel on hea teada, et osad köögiviljad vajavad pikalt kasvuaega ja vili on tihti söögivalmis siis, kui lehed on juba koltunud.
-
Salatitaimed süüakse ruttu ära ja pott jääb tühjaks – siis võib istutada või külvata mitu korda väikeste vahedega hooaja jooksul, et kogu aeg oleks värsket materjali peale kasvamas.
-
Maitse- ja teetaimi saab kasutada väga edukalt nii, et pott on kogu aeg ilus. Taimi veidi tippudest kärpides ja näpistades hoiab nad kompaktsed ja kauni kasvukujuga ning lõigatud ürdid saavad kaunistuseks või teetassi sisse.
-
Konteinerid, kus kasvavad segamini lilled ja tarbetaimed on samuti põnevad ja lustakad.
-
Tarbetaimede seas on väga dekoratiivse kasvukuju ja erksate värvidega taimi, mis võivad kaunistada ja rikastada suvelilledega potte ja kaste. Ja alati on midagi kaunistuseks või teetassi sisse võtta.
See viinamarjapuu potis on juba üsna vana ja jämeda tüvega. Kindlamalt elab ta talve üle, kui sellise taime saab külmaks perioodiks talveaeda ümber asustada. Chelsea aiandusmess Londonis
Hästi mõnusad toidutaimed potis kasvatamiseks on:
- käharpetersell
- till
- roheline salat
- lehtkapsas
- lehtpeet
- aedmaasikas, kuumaasikas
- aedmeliss
- piparmünt
- liivateed
- rosmariin
- loorber
- saialill
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2016 märtsikuus
Hernevõrsed- kevadine vitamiinipomm.
Miks süüa noori võrseid? Maitseb hea- magus ja mahlane, lõhnab noorte hernekaunade järgi. Värske ja meeldiv suutäis. Palju vitamiine.
Pildil on umbes 10 päeva vanused hernevõrsed. Vaid ühes seemnes on vist talletunud midagi erakordset – kasvus on taim jõudnud teistest nii palju ette, et on kasvanud topelt pikaks ja eristub teistest.
Mis on herne võrsed ?
Herne võrsed on traditsioonilise aedherne varred ja noored lehed. On kohe valmis söömiseks kuid neid võib ka kergelt küpsetada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.
Hernevõrseid saab kasvatada õues kevadel ja varasuvel, toiduks kasutatakse noori võrseid, mis on saanud kasvada umbes 2 – 4 nädalat. Korjatakse söögiks, kui lehed on veel noored ja pehmed – värske herne maitsega. Hooaeg on suhteliselt lühike, kuna nad ei kasva hästi, kui päevane temperatuur on üle 20 soojakraadi. Tõusmed taluvad öökülma, isegi kuni -7 kraadi. Võrsed koristatakse noorelt tipust, koos mõnede väikeste lehedega, noorte vartega ja võivad olla isegi mõned õied. Aknalaual saab hernevõrseid kasvatada ka talvel. Kiiremini saab saaki, kui herneid ennem istutamist leotada. Kõige magusamad on suhkruherne võrsed.
Kuidas süüa hernevõrseid?
Aedhernes on väga vana köögiviljakultuur. Seemneid on leitud ka arheoloogilistel väljakaevamistel, mis kinnitab, et teda on kasutatud juba 8000 aastat tagasi. Eestis kasvatamise kohta pärinevad esimesed andmed 13 sajandist.
Hernevõrseid võib kasutada wok roogades, praetud kartulite, friikartulite juurde, risotto ja suppide lisandiks. Sobib võileiva, salatite ja sooja toidu kelmikaks garneeringuks. Toorelt salatiks, küpsetatult kala ja kanaga, risotto või pasta toitudes, hakitult marinaadides, kastmetes ja salatikastmetes. Loputa herne võrseid külma veega, nõruta ja lase kuivada. Eemaldada kõik varred, mis tunduvad karedad.
Üks lihtne retsept. Praetud hernevõrsed küüslauguga.
- peotäis või paar herne võrseid – pestud ja nõrutatud.
- 1 küüslaugu küüs, õhukeselt viilutatud
- 1 tl õli
- 1 spl kana- või köögiviljapuljongit
Kuumuta õli wok pannil keskmisel kuumusel. Lisa küüslauk ja kergelt prae kuni küüslaugu lõigud selginevad ja vabastavad oma aroomid. Lisa herne võrsed, puljong ja prae veidi kogu aeg segades, kuni võrsed on närtsitatud. Lisa veidi soola ja naudi.
Tahad rohkem teada idandamisest? Loe Idud ja võrsed- kevadine värske saak.
Idud ja võrsed kevadine värske saak.
