Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Tagasihoidlikumalt ja looduslähedasemalt…

Käes on september – kõige õigem lillesibulate mahapanemise aeg. Kui seisid kevadel aias ja unistasid värvilistest õitest, siis nüüd on aeg tegutseda. Mida istutada, kuhu istutada ja kuidas istutada – need on kõige tavalisemad küsimused.

Sibullillede sortiment on tohutu – mida valida ? Poodides pakendite peal olevad pildid on üldjuhul kõik väga isuäratava väljanägemisega. Kuid tihti ei ole mõne aasta pärast pilt peenral üldsegi enam samasugune… Looduslikud liigid on olnud vähem populaarsed veidi tagasihoidlikuma väljanägemise tõttu, kuid väiksem hoolitsuse vajadus ja ehe välimus on nende juures suureks eeliseks.

Millega arvestada?

Enamus sügisel istutatavate sibullillede õitsemisaeg on varakevadest kuni suve alguseni. Õite närbudes vajavad taimed aega toitainete kogumiseks ja kasvamiseks seni kui lehed kolletuvad. Siis võetakse sibulad välja – vastavalt liigi omadustele, kui tihti on vaja. Seejärel sibulad kuivatatakse ja istutatakse sügisel tagasi. Kas saab ka lihtsamalt?

Paljud hästi ilusaks ja eriliseks aretatud kevadiste sibullillede sordid vajavad igaaastast ülesvõtmist ja head hoolitsust.

Kes ei soovi mässata tiheda sibulate ülesvõtmisega ja sibulate kuivatamisega, ning igal sügisel jälle sobivate aukude otsimisega täis kasvanud peenardes – nende jaoks on hästi sobivad looduslikud tulbid. Looduslike tulpide hulka arvatakse ka Kaufmanni – Tulipa kaufmanniana, Greigi – Tulipa greigii ja Fosteri tulbid – Tulipa fosteriana. Need tänuväärt õitsejad võivad samal kasvukohal kasvada mitmeid aastaid ilma sibulaid üles võtmata.

Nende õied ei ole tavaliselt nii suured ja silmatorkavad, kuid kasvatamine on muretum ja nad ei vaja palju hoolitsust. Tavaliselt on õied on mitmevärvilised. Lehed triipude või täppidega, veidi kitsamad või hoopis lühikesed ja laiad. Kasvult on looduslikud tulbid tavaliselt madalamad. Enamus neist jäävad 20 – 30 cm kõrguseks.

• Batalini tulp – Tulipa batalinii
• Hilistulp- Tulipa tarda
• Kaunis tulp – Tulipa humilis
• Kaljutulp – Tulipa saxatilis
• Metstulp – Tulipa sylvestris
• Oivaline tulp – Tulipa praestans
• Paarisõieline tulp- Tulipa bifloriformis
• Turkestani tulp – Tulipa turkestanica
• Vvedenski tulp – Tulipa vvedenskyi

Samuti ei vaja erinevad laugud igal aastal sibulate väljavõtmist.

Lihtsam on kasvatada ka teisi meil või mujal looduslike sibullillede liike nagu:

• Harilik silla e. harilik siniliilia – Scilla sibirica
• Harilik lõokannus – Corydalis solida
• Ismiri kirgaslill – Chionodoxa sardensis.
• Lumekupp – Eranthis
• Kuldõieline krookus – Crocus Fuscotinctus
• Dalmaatsia krookus – Crocus tommasinianus
• Karulauk- Allium ursinum
• Võsaülane- Anemone nemorosa
• Kirju püvilill- Fritillaria meleagris
• Harilik lumikelluke- Galanthus nivalis
• Longus ebahüatsint/longus siniliilia- Hyatcinthoides non scripta
• Lõhnav kobrhüatsint – Muscari neglectum
• Puškiinia – Puschkinia
• Suvine märtsikelluke – Leucojum aestivum

Samad taimed sobivad ka hästi veidi metsikumasse aianurka või hoopis metsaaia kujundusse.

Sibulate istutamine:

• Rusikareegel on, et sibulad istutatakse kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusele.
• Õige istutussügavus sõltub seega sibula suurusest.
• Istutamisel jälgige et istutamisel jääks allapoole sibulakand ja juured ning sibula tipmine osa suunduks ülesse.
• Istutusaugu põhja võib lisada kihi liiva.
• Lillesibulad peavad jõudma sügisel enne maapinna külmumist korralikult juurduda. Sibulate juurdumisel on oluline niiskus.

Kolletuvad lehed peitu

Sibullillede kolletuvad lehed ei ole peenardele kaunistuseks – hea on need osavalt naabertaimede valimisega ära peita. Ainult sibullilledega kujundatud peenar muutub keset suve kolletavaks väljaks ja ei ole üldsegi ilus vaadata. Kui aga kolletuvate pealsetega varakevadised õitsejad ära peita hiljem alustavate püsikute vahele on tulemus tavaliselt hea.

Milliste püsikutega koos on hea sibullilli kasvatada?

Et varjata sibullillede koltuvaid lehti, on hea nad istutada veidi hiljem ärkavate taimede lähedusse, kes samas ka siis ärgates suhteliselt laiaks ja suureks sirguvad.

Paljud püsikud on sibullillede õitsemise aegu päris madala kasvuga kuid hiljem katavad nende lopsakad lehed kõik oma kõrval. Ja kasu on ka teispidine – kuna mõned hilise ärkamisega püsikud hoaiavad liiga kaua enda ümber musta maad, siis sel ajal saab kirevust just sibullilledest.

Hilise alguse ja lopsaka hilisema kasvuga head partnerid on hostad, helmikpöörised, kurerehad, päevaliiliad, sõnajalad, kortslehed, roosid.

Samuti on hea koht lehtpuude alune, kus kevadel varakult annab võra piisavalt valgust läbi ja hiljem, lehtede varjus, saab vaid varju taluvaid taimi kasvatada.

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” septembrikuus 2012.

Sibullilledest olen kirjutanud ka varem. Artikkel: Unistuste aed kevadeks -istutame sibullilli.

ja vaata ka – Kevadised sibullilled aiakujunduses

Minu aia kevadisi pilte näeb kevade rubriigist.