Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Laste suuremaks kasvades on üha raskem väikeses aias leida põnevat tegevust. Jooksuruumi õieti pole, ronimiseks suuri puid ka napib, pallimängudeks on kitsas.

Lauamängud on igas eas lastele ja ka täiskavanutele põnev tegevus. Mängulaua aeda ehitamise mõte valmis sellest, et luua lastele omaette olemiseks varjatum istumiskoht. Põõsastevaheline ala on tegelikult lillepeenar, mis on tõstetud puitprussidest servaga natuke muust maapinnast kõrgemale. Kõrgemad põõsad ümber istumiskoha on sirelid, ebajasmiinid, kuldvihm ja näärlehine kibuvits. Peenrasse põõsaste alla sai istutatud hästi levivaid ja maapinda katvaid metsmaasikaid, väiksemaid pajupõõsaid ja jaapani enelaid. Tänavapoolne suund on varjatud võreseinaga. Peenrapind on kaetud koorepurumultšiga. Pakujupid istmeteks ja lauaks, mis on pärit suurest mahavõetud kastanipuust millelt puukoor eemaldatud, olid juba mõnda aega aianurgas kasutult seisnud. Lauaplaat kõrgemale pakule on ehitatud püsipuidust laudadest ja peale on ilmastikukindla värviga joonistatud kabemuster. Nupud on lõigatud vanast õunapuuoksast ning samuti värvitud. Madalamatest ja väiksematest pakkudest sik- sakiline peenrast veidi kõrgem rada on rajatud, et lauani jõuaks ka maapinda katvaid taimi tallamata. Juba järgmisel aastal peale puhkekoha ehitamist on maasikataimed katnud tihedalt maapinna ja punaseid marju täis. Päikesepaistel saavad marjad hästi küpseks ja levitavad magusat marjalõhna.

Pakud on süvistatud maapinna sisse. Väiksemad, mille peal käigurada- on poolest saadik maapinna sees – et ei hakkaks kõikuma.

Ajaga on istumiskoht kasvanud nii põõsaste sisse, et väiksema seltskonna lapsi peidab täiesti nähtamatuks. Puupakud on päikesega pleekinud hallikat tooni. Peale kabelahingute korraldamise saab lauda kasutada ka muude laua- ja kaardimängude mängimiseks ja ka lihtsalt niisama omaette olemiseks.

Talvisel ajal katavad lumemütsid laua ja toolid ja on hõredamate, ilma lehtedeta põõsaste vahel omamoodi vaatepunktiks.

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” aastal 2008