Jaapani aed Kadrioru pargis.

Kadrioru pargi ajalugu algas jõukate Tallinnlaste poolt omale suvemõisate ümber kultuurhaljastuse rajamisega linna karjamaale 17. sajandi II poolel. 1714. aastal sai pargiala Peeter I valdusse. Kadrioru lossi ja pargiansambel kujunes kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis.

Praegu on park väga populaarseks jalutuskäikudeks ja vaba aja veetmise kohaks paljudele kesklinlastele ja kindlasti ka kaugemalt tulijatele. Parki külastab aastas ligi 4 miljonit inimest. Täpsemalt Kadrioru pargist ja ajaloost saab lugeda pargi kodulehelt.

Juba mõned aastad tagasi oli kuulda plaane, et parki plaanitakse rajada Jaapani aed. Mõtte- ja ettevalmistustööd kestsid pikalt, kuid nüüd on park valmis. Õigemini küll valmis on aia rajamise esimene etapp, kus tehtud on kõik suuremad mullatööd, kohale paigutatud kivid ja rajatud veesüsteem ning suuremad istutused.

Jaapani aed asub Kadrioru pargi lauluväljaku poolses otsas Kirdetiigi ümbruses. See pargi nurk oligi veidi kaugemal rohkem tuntumatest pargiosadest ja leiab nüüd kindlasti rohkem külastajaid.  Kadrioru pargi direktor Ain Järve räägib aasta tagasi ajalehes „Pealinn“ plaanidest, kuidas kogu park plaanitakse korda teha aastaks 2018, kui pargil täitub 300. aastapäev – jaapani aed, ürdiaed, noorukite aed, märgala ja kasvuhooned, püsilillede väljapanek. Kõik need alad on plaanis Kadriorgu luua. Lisaks ka veel kanalite ja purskkaevude taastamine – need on planeeritud teostuma lähiaastatel.

Jaapani aia kujunduse autor on jaapani maastikuarhitekt Masao Sone, kes leiti Eestisse kujundustööd tegema Jaapani saatkonna toel ja omab nii kujundaja kui aedniku kogemust. Masao Sone-san töötab Kyotos Jaapani maastikukujunduse instituudis, juhib omanimelist maastikukujundusfirmat ning aitab hooldada Jaapani aedu Londoni botaanikaaias ja Hollandis Clingendaelis. Lisaks vastutab Sone firma mitme Jaapani ajaloolise templiaia autentse hooldamise eest.

Aiaarhitekt töötas viimase kuu koos oma meeskonnaga rajamistöödel. Samuti olid jaapanlased abiks sildade ehitamisel ja kokkupanemisel ning väga keerulisel kivide paika asetamisel.

„Maakodule “ antud intervjuus räägib arhitekt, et oli alguses üsna kõhklev kogu projekti suhtes, kuid suur planeeritav maaala, olemasolev vesi ja reljeef ning suured puud olid nii head looduslikud eeldused Jaapani aiale, et ei saanud pakkumisest keelduda.

Masao Sone sõnul on aed veidi teistmoodi, kui Jaapanis olevad aiad, sest kliima on meil teistsugune ja sellest ka erinev taimede valik. Kevadel õitsevad kirsid, suve alguses rododendronid, suvel iirised ja võhumõõgad, sügisel on puudel ja põõsastel värvilised lehed. Kuid arhitekti kartus – kuidas aed näeb välja paksu lumekihi all on, ma usun, üsna õigustatud, aga eks aeg näitab. Vastvalminuna on aed nagu imik, kui teda armastada ja tema eest hästi hoolitseda, siis 5- 10 aasta pärast on juba veidi õiget nägu. Päris valmis mulje võiks olla aial 20 aasta pärast. Samas loodab jaapani aiakujundaja, et eestlased hakkavad seda aeda armastama ja hoolivad hästi, siis näitab aed aja möödes oma õiget ilu.

Jaapani aed oma puude ja põõsaste valikuga toob hästi välja aastaaegade vaheldumise. Ka on teada, et Jaapani aed ei ole istumise koht – vaid pigem jalutamiseks ja kulgemiseks. Tähtis on vesi ja vee liikumine. Jalutades ja mediteerides saab muremõtted voolava veega minema saata.  Aed on suur ning sellest peaks saama vaikuse ja rahu koht, kus inimesed saavad aja maha võtta. Nüüd sügisel, on küll uues aiaosas kogu aeg väga palju rahvast uut vaatamisväärsust uudistamas ning vaikust ja rahu veel ei ole.

Mõned numbrid, millest saab ka aimu aia suurusest: aeda on istutatud 868 rododendronit ja asalead ja tiigikallastele 5000 iirist. Aed on planeeritud saama täiesti valmis aastaks 2015. Edaspidi ehitatakse veel väravad, teemaja ja paviljon.