-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Kui palju mulda?
Aeg- ajalt võib kuulda aiapidajate hulgas kurtmist, et taimed ei kasva ja muru kiratseb. Mis võib olla põhjuseks?
Aiaruumi ja peenarde rajamise juures tuleb üldjuhul olemasolevat maapinda mingit moodi muuta, kas pinnast paigutatakse ümber, puhastatakse kividest ja prahist, mulda tuuakse juurde ja tõstetakse maapinda kõrgemaks. Tavaliselt mingit moodi kujundatakse maad ümber elanike vajadustele kõige sobivamaks. Igal sellisel juhul on hea teada, palju taimed vajavad kvaliteetset kasvupinnast heaks elutegevuseks ja kasvuks.
Hea kasvumuld ei sisalda kive või muid võõrkehasid. Seal ei ole mitmeaastaste umbrohtude juuri – need tuleks kõik eemaldada. Hea on kui seal pole liiast ka umbrohuseemneid, mis aegamööda hakkavad tärkama, niipea kui valgust saavad. Ning kogu kasvupinnas ühes peenras on ühtlase koostisega ja hästi segatud.
Kasvumulla omadused ja paksus mõjutavad taimede arenemist suuresti. Omaette teema on mulla koostis, niiskusomadused ning viljakus. Osad taimed vajavad kasvamiseks kuiva, teised eelistavad niisket mulda. Mõned toitainetevaest ja teised just huumusrikast. Kuid täna vaatame kasvumulla teema üle keskendudes kasvumulla kihi paksusele.
Olgu muld kui tahes sobiv, kui aga pinnast ei ole piisavalt, siis taimed kiratsevad, õitsemine on vähene ja nende väljanägemine üldse on kesine.
Samas on paljud taimed õnneks suhteliselt vintsked tegelased, et ka veidi kitsamates tingimustes ellu jääda. Kuid siiski võivad saada kehvadest kasvutingimustest nõrgestatud, jääda kiduraks ning lühemaealiseks. Hoolikalt ettevalmistatud puude ja põõsaste istutusaugud ning paraja kasvumulla paksusega lillepeenrad aitavad taimedel paremini kasvada ja meie heitlikus kliimas ilusamad välja näha.
Samuti ka mida sobivamalt on taimed vastavalt kohapealsetele tingimustele valitud, seda paremini nad arenevad. Taimede valimisel on vaja arvestada nii valgus-, niiskus tingimustega, mulla omadustega, krundi mikrokliima ja asukohaga.
Kui palju siiski kasvumulda erinevad taimed vajavad?
Allpool olevad numbrilised väärtused on üldistatud, aga neist saab taimedele vajaminevaks kasvupinnaseks ülevaatliku pildi.
Alati tasub aga üle vaadata konkreetsete taimede vajadused, sest erandeid on alati olemas.
- Püsililled (kõrs ja rohttaimed)
Suurematel ja sügavate juurtega liikidel on vaja kasvualuse sügavust 50 cm või rohkem.
Keskmise suurusega ja madaljuursetele liikidele 30– 40 cm kasvumulda.
Kiviktaimla ja äärte püsililledele umbes 20 cm. Kasvumulda.
Kergem, õhu- ja huumusrikas muld on sobiv suurele enamusele lilletaimedest.
- Sibullilled
Tulbid ja nartsissid vajavad kasvumulda 20 cm.
Sibulate istutussügavus reegel – sibulad istutatakse 3 sibula sügavusele- istutussügavus oleneb sibula suurusest.
- Põõsad
Madalamad põõsad vajavad istutusauku kasvumullaga suurusega 40x40x40 cm
Keskmised põõsad 60 x 60 x 60 cm
Puud ja kõrgemad põõsad 80 – 120 cm sügavust kasvupinnast.
- Ronitaimed
Ronitaimede jaoks on sobivad istutusaugud kasvumullaga suurusega 50/60 x 60 x 60 cm
- Muru
Regulaarselt pügatava muru rajamiseks on vajalik 15- 20 cm paksune kasvumulla kiht.
Niidulaadsele harva pügatavale murule umbes 10 – 15 cm paksune kiht.
Kuiva niidumuru rajamisel aluskihis liiv ja peal ca 5- 10 cm paksune lahjema mulla kiht.
Niiskete alade niitude kasvukiht võiks olla veidi paksem ca 30 cm.
Peenarde ettevalmistamine istutusteks.
Peenarde ettevalmistamise ja mulla harimise koha pealt on levinud mitu erinevat suhtumist.
Ühed soovitavad peenarde rajamisel kindlasti mulla läbi kaevata ja seda vähemalt 2 labidalehe sügavuselt. Niimoodi õhutame ja kobestame kasvupinnast ning saame eemaldada kõik püsiumbrohtude juured. Vajadusel saab nii segada juurde mulla struktuuri parandavaid komponente. Raskeid muldi muutes kergemaks liivase mullaga segades ja liivmuldadele juurde lisades näiteks komposti.
Teised väidavad, et mulla läbikaevamine on tarbetu ning ei ole isegi mitte kasulik. Pole tarvis juba tekkinud mulla kihte tagurpidi pöörata. Kobestamise eest hoolitsevad väikesed mullaorganismid ja vihmaussid ning toitained antakse mullale juurde kasutadaes peenardel kattematerjale, mis siis aja jooksul seal lagunevad. Peenart kattev orgaaniline materjal kõblatakse mulla pindmisesse kihti sügisel, kui see on juba poolkõdunenud ja seejärel kaetakse ka talveks peenar uue kattematerjaliga. Kogu hooaja hoitakse peenarde mullapinnad pidevalt kaetuna orgaanilise materjaliga, näiteks nagu – õled, peenestatud puukoor, muruniide, lehed, kompost, turvas. Sellist meetodit kasutades toimib kattematerjal loodusliku väetisena, mis aja jooksul kõduneb ja parandab mulla pealmist kihti.
Seda nimetatakse katteviljeluseks – kogu peenra pind hoitakse pidevalt kaetuna orgaanilise materjaliga.
Artikkel on ilmunud ajairjas “Kodukiri ” juunis 2013
NOVEMBRI NELJAPÄEVAD.
Lillepottide sügismüük – NOVEMBRI NELJAPÄEVAD.
KÕIK LAOS ja AIAS olevad lillepotid -30% SOODSAMALT.
Tule vaata oma silmaga !
Kohtumiseni Nõmmel, Piiri 3 aias. Neljapäeviti kell 12.00 -18.00.
Kui Sa mind aiast üles ei leia, siis helista :)
Lisainfo: Evely 5055051
Helista julgelt, kui Sa neljapäeviti tulla ei saa…
Septembrikuu aias. Kuu pildis
September on veel viljade kuu. Õunad, õunad, õunad ja viimased tomatid, mis enam õues kõik ei jõuagi punaseks minna.
Väikesed dekoratiivkõrvitsad on enda alla matnud terve vanni ümbruse peenra. See koht aias ootabki ümbertegemist. Lõkkekoha ümbrus vajab veidi enam avarust, et inimesed saaksid igas suunas liikuda. Ning suureks kasvanud hekk pihlenelast ”Pia” vajab ikkagi enda ümber karmimat niiduki kätt. Terve peenar on teda muidu täis.
Seega sinna tuleb vist veel üks väiksem ja kõrgem peenar köögiviljale ja salatile. Et ikka rohkem rohelist oleks oma aiast käepärast võtta. Plaane saab talvel seada, taimed kevadel ümber tõsta ja uus kõrgpeenar meisterdada…
Pildistas Jürgen Karvak.
Oma aia kujundamine – millest alustada?
Mida teevad aiaomanikud talvel kui lumi maas ja aias mässamisele ei kulu aega ega rammu. Plaanid ja unistused algavaks hooajaks on kindla peale kõige levinum tegevus tubasel hooajal.
Aia kujundamine – see on kui teekond, kus võib läbida palju erinevaid radu. Meeldiva ja hästi toimiva kujunduse valmimine nõuab põhjalikku ettevalmistust ja head koostööd. Kaasamõtlemist nende poolt, kes aias igapäevaselt elavad. Arutelusid nende harjumustest, tavadest, unistustest ja soovidest. Aiakujundaja abi kasutamisel on tihe koostöö elanike ja kujundaja vahel meeldiva tulemuse saamiseks väga vajalik. Jagades oma soove ja unistusi, mõeldes kaasa terve protsessi jooksul ja kaaludes neidki ideid, millest ei ole osanud varem unistadagi…nii saabki sündida lõpuks just sinna paika ja nendele inimestele sobiv välisruum.
Järgnevad mõtted on need, mis olen leidnud olevat tähtsad ja vajalikud aja jooksul inimeste ja nende aedadega töötades ning häid lahendusi otsides.
Enne, kui labida saab mulda lüüa ja kaunid põõsad aiandist koju tuua on hea paljud olulised asjad läbi mõelda ning tunnetada. Esimese hooga muru rajamine, ilusate taimede ostmine või kellegi aias nähtud toreda aianurga oma krundile sobitamine ei ole vahest nii hea mõte, kui esmapilgul võib tunduda. Iga aed on oma vajadustega, oma inimestega, oma tingimustega – ei ole olemas päris ühesugust teekonda ega võimalik saada sarnast head lõpptulemust.
Kuidas jõuda unistuste aiani?
Unistuste aia saamiseks võiks laias laastus jagada kolmeks suuremaks etapiks või väljakutseks:
- Olemasoleva hindamine, unistamine, ideede ja mõtete kogumine, pere elukorralduse, eesmärkide, soovide, vajaduste, võimaluste ülesmärkimine.
- Õueruumi jagamine erinevateks tegevusteks ja väiksemateks ruumideks. Liikumisteede planeerimine. Kohalike oludega arvestamine. Kujundusplaanide joonistamine.
- Rajamine – ehitamine, kaevamine, pinnase planeerimine, taimede istutamine.
Ja tegelikult võib siia kõige lõppu lisada veel järjepideva hoolduse, mis tagab, et unistuste aed ikka päris valmis saaks kasvada.
Planeerimise ja unistamise algusjärgus on hea lasta mõtetel vabalt lennata, mitte lasta ennast häirida majanduslikel mõtetel ega muudel raskustel. Kui kõik, ka väga kõrgelennulised, ideed on endast läbi lastud, siis jälle maa peale tulles saab üle vaadata – mis mulle meeldib, mida mul tegelikult vaja on ja kuidas seda teostada?
Kolm olulist küsimust, millele peaks unistuste aia planeerimise käigus oskama vastata:
-
Mis mul olemas on ? Mida mul vaja on ? Mis mulle meeldib?
Mis olemas on?
Olemasoleva olukorra ülevaatamine ja hindamine. Aias või planeeritaval alal teostatakse mõõtmised ja kantakse olemasolev olukord paberile või arvutisse. Kui oled saanud vana aia omanikuks tasub mitte kiirustada. Ühe aastaringi vältel on hästi näha mis taimed seal kasvavad, kuidas päike liigub, kust puhuvad tuuled, kus on avatud ja suletud vaated, kus koguneb vesi või on liialt kuiv. Nii saad jälgida mida soovid säilitada ja millest loobuda.
Üldmulje aiast saab parem, kui aed koos maja, aiakujunduse ja valitud taimedega sobib kohalikku keskkonda ning ei mõju ümbritseva suhtes võõralt. Arvestatud on ka kohalikke valgus- ja niiskus- ja mullatingimusi. Kõike kunstlikult muutes ja kohalike oludega mitte arvestades on võimalik küll väiksel pinnal hakkama saada, kuid see nõuab mahukat hooldust, palju ressurssi ja võib mõjuda ebaloomulikult.
Aed areneb kogu aeg – aias on elu sees. Vaheldust toovad aastaajad ja iga aastaga muutub taimestik ning mõneti ka elutud aia elemendid muutuvad vanemaks ja väärikamaks. Ka inimesed muutuvad, muutuvad nende vajadused ja eelistused. Vahel on mõne aja pärast vaja teha väikseid muudatusi või täiendusi.
Millele tähelepanu pöörata:
- krundi asukoht, head ja halvad vaated
- naaberalad – arhitektuur, aiakujundus, naabrid, tänav
- reljeef – kalded, tasapinnad
- pinnase omadused – mullastik, niiskus
- paiknemine ilmakaarte suhtes, päikese liikumine, tuuled, soojustingimused
- olemasolev taimestik
- inimeste ja transpordi liikumissuunad, juurdepääsud, väravad, olemasolevad teed ja rajad
Plaanile märgitakse kõik ehitised, olemasolevad puud, mis on jäävad ja mille asukohta muuta ei saa. Vastavalt krundi suurusele ja iseloomule valitakse mõõtkava ning õige pea saabki asuda ideede ja planeerimise kallale. Ideed võib kanda paberile või kalkale pliiatsiga, või arvutisse kasutades kujundusprogramme.
Mida mul vaja on?
Hea kujundusega aia juures on leitud tasakaal elanike vajaduste ja väljanägemise vahel. Aed on kaunis oma väljanägemiselt ning mugav ja otstarbekas kasutada. Omad nõudmised seab ka meie kohalik kliima, kus lihtsalt mugavat äraolemist aias saab nautida väga lühikesel perioodil. Veidi saab seda ka sobiva kujundusega mõjutada. Puud, põõsad, hekid, tuulekaitsemüürid, klaasseinad, võrestikud, tihe taimestus, varjatud istumiskohad, terrassid, kaminad ja lõkkeplatsid – need kõik on täiendused millega saab aias mugavat oleku aega pikendada.
Hea on, kui aed on kooskõlas ümbruse meeleolu ja hoonetega, üksikud aiaosad liituvad üksteisega loogiliselt ja läbimõeldult. Üleliigne detailide kuhjamine ei mõju tavaliselt hästi.
Planeerimisel võiks läbi vaagida kõik mõtted uute liikumisteede, platside ja väljakute, teemaaedade ja igapäevase õueelu vajaduste kohta. Visandada unistused, ideed ja meeleolud. Abiks võivad olla fotod, mis annavad edasi koha või paiga meeleolu, soovitavaid elemente ja tegevusi. Hea mõte on väike inspiratsioonitahvel.
Tavaliselt ei mahu kõik mõtted korraga ära ühele visandile. Seepärast joonistavad ka aiakujundajad tihti läbi mitmeid erinevaid versioone ja lahendusi.
Koostöös tuleb leida vastused küsimustele ja teha nimekiri asjadest mida tahaks aias näha. Võib kirja panna kõik pereliikmete soovid. Mõned vihjed, millele võiks mõelda:
- mida tahaksid aias teha?
- harrastused, lemmikloomad
- piirded, ehitised, terrass
- auto parkimine
- õues kohvi joomine, toidu valmistamine, välikamin, grill, suitsuahi, väliköök, lõkkeplats
- prügi, küttepuud, kompost, pesukuivatus, kastmise organiseerimine
- ujumisbassein
- viljapuud ja marjapõõsad, köögiviljaaed, ürdiaed
- taimede kasvatamine või kollektsioneerimine
- muru osakaal
- jm.
Mis mulle meeldib ?
Ideaalne aed rahuldab just seal elavate inimeste vajadusi ja peegeldab koos elavate inimeste maitset ning meeleolusid. Samas ka kõlades hästi kokku ümbritsevaga. See, mis on ühe jaoks täiuslik ei pruugi olla täiuslik sinu jaoks. Hea on leida enda jaoks õige.
Mis see on mis meeldib? Mida paremini tead, milline on unistuste aed, mida rohkem suudad seda endale ette kujutleda ja teistele edasi anda, seda paremini jõuad heale tulemusele. Aias on alati midagi tema loojast, inimeste iseloomust ja nende lemmikutest.
Millele võiks mõelda:
- Mis tüüpi inimene oled, mis meeldib toas, mis stiili kasutad riietes, milline on sinu maitse?
- Võib koguda ajakirjadest inspiratsiooniks pilte mis meeldivad, inspireerivad ja haaravad.
- Kirjuta üles oma lemmiktaimed, mõtle värvide ja lõhnade peale.
- Mis on head juba olemasolevas aias ja mis üldse ei meeldi?
- Aastaaegade vaheldus toob aeda elu, aed on pidevas muutumises.
- Kas aias on piisavalt privaatsust ja erinevaid ruume. Kas on juba täiskasvanud puid, mis meie olemise mõnusaks ja turvaliseks teevad?
- Kas valgustus on piisav ja see on praktiline?
- Kas tahad proovida ise taimi seemnest kasvatada? Kui palju soovid sellele aega pühendada?
Kui need mõtted on endale selged, siis on lihtsam soove ka aiakujundajale edasi anda ja nii saab tekkida hea koostöö.
Siit edasi, muidugi kõike eelnevat arvestades, saab tegeleda unistuste aia ideedega. Jagada aiaala omavahel loogiliselt seotud erinevateks ruumideks, jagada ära tegevused ning kõik vajalik, mis õueelu juurde kuuluda võiks. Just selle järgi, mis on meelepärane ja vajalik seal elavatele inimestele. Siia juurde käib analüüs, tsoneerimine ja ideede visualiseerimine siis paberil või arvutis. Paljude erinevate mõtete ja ideede tulemusena võib valmida mitu erinevat lahendust aiaruumidele. Saab kasutada erinevaid kujundusvõtteid ja erinevat tsoneerimist. Nüüd on fantaasia liikumise aeg. Nii saab läbi proovida ja kujutleda, milline lahendus on just sinu jaoks parim.
Visanditest valitakse parim lahendus ja loogilise jätkuna lisatakse täpsust nõudvad tehnilised mõõtmed ja materjalide valikud. Korrigeeritakse teede ja platside mõõtmed, tehakse taimmaterjali istutusplaan, aiavalgustuse lahendus. Vajadusel ka erimööbli ja väikeehitiste joonised.
Kui kujundusplaanid on valmis, saab asuda viimase osa, unistuste aia ehitamise, juurde. Ehtitustöö lõppedes jääb üle vaid hoolitseda järjepidevalt, nii, et unistuste aed teostuks tõeliselt. Ilma hoolitseva käe ja pilguta ei saa unistuste aed kunagi valmis.
Aastaajad ja aja kulg annavad aias väga suurt vaheldust. Lähedasest vaatepunktist võetud fotod annavad aimu kuidas muutub sama aed. Kord mattub lumekuhilate alla, kord rõõmustab nii erksate värvidega, et silmadel hakkab valus. Kesksuvel on kõik uppunud padrikusse, nii et aia selgroog ei kipu väljagi paistma.
Unistuste aeda kujundades saab läbi proovida väga palju erinevaid variante just nii, kuidas mugavam on: kas joonis vormida paberile, kalkale või arvutisse.
Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni? Veidi pikemalt ja põhjalikumalt. Vaata järele!
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri”, veebruar 2013
Pühadekaunistused oma aiast
Kui aiaomanik talvepühade aegu oma ust ja kodu kaunistama plaanib hakata, siis tasub enne poodi ehete järele tõttamist oma aias veidi ringi vaadata. Et kas enda aiast saaks ka selleks tarbeks midagi leida. Kindlasti leiab… ja veel päris hea on materjali sügiseste aiatööde käigus jõulukuu jaoks valmis varuda – õuetemperatuuril ning vihma ja lume eest varju all seisavad paljud oksad pühadekaunistuste jaoks ka juba lõigatuna päris hästi.
Aias on tegelikult hulganisti taimset materjali, mida võib edukalt kodu ja välisukse pühade kaunistuseks ära kasutada. Tihti me kipume pikaksveninud oksi ja äraõitsenud õisi hooga kohe minema viskama.
Kõige parem aeg aias ideid otsiva pilguga ringi vaadata siis, kui lehed on juba langenud ja paksu lund veel maas ei ole. Sel aastal ajas ilmataat plaanid veidike sassi ja saatis märja lume otse lehtede peale.
Tuntuimad erksavärviliste, väga kaunite võrsetega põõsad, on kontpuud ja pajud. Eriti erksad toonid on just viimase suve võrsetel. Rohelisi toone annavad muidugi erinevad okspuud ja põõsad. Osad roomavate kadakate sordid kipuvad tihti laiutama ning samuti jugapuud kannatavad väga hästi väikest pügamist.
Alpi elulõngade seemnetutid kuivavad päris toredateks õhulisteks kaunistusteks.
Olenevalt ilmast võivad mõnel talvel kukeharjade õisikud olla väga kaua ilusad, vormis ja erksavärvilised ning õuekaunistusteks pottidesse, uksepärgadesse väga sobivad.
Ja muidugi viinapuud ning nende pikad köitraagudega väädid, kikkapuude oksad oma erkroosakate viljadega. Hästi toredad on roomavate tuhkpuude punaste marjade ja väikeste lehtedega oksad.
Aga mida mina siis oma aiast talviste kaunistuste tarbeks leidsin:
- Jugapuud olid veidi palju vormist välja kasvanud ja neid pügades sain hulga igihaljaid tumerohelisi oksakesi ja ühtlasi ka rohkem vormis puud.
- Minu variseinana istutatud kollasevõrselise paju noored, kõrgustesse kasvavad oksad olin meelega suve lõpupoole tähelepanuta jätnud, seepärast ikka, et sealt ilusaid erkkollaseid oksi talvise aja tarbeks saaks lõigata.
- Amuuri viinapuu väädid olid ennast kaugele ja kõrgele õunapuu ja kirsipuu otsa kasvatanud – neist saab toredaid oksapärgi punuda. Ja viinapuu püsib niimoodi minu aia jaoks sobivas suuruses.
- Kaselehise enela ”Thor” äraõitsenud õisikud on küll ka põõsa küljes talvel härmatisega toredad, aga seekord otsustasin neist uksepärga punuda ja hekki pügada.
- Kikkapuude kenasid pikemaid viljadega oksi näpistasin veidi tipust.
-
Lisaks neile olin juba sügisel enne külmasid korjanud ära dekoratiivkõrvitsad ja heledad õisikud ning need on nüüd kuivatatud ja toast võtta.
Selline rullitraat meeldib mulle kõige rohkem pärgade tegemiseks. Osta saab ehituspoest.
Punume oksapärga
Viinapuude pikad väädid on igati hea ära kasutada ja kõik pärgadeks punuda. Metsviinapuu pole selleks otstarbeks kõige parem, sest on hästi rabeda oksaga ning kipub kergesti sõlmekohtadest murduma. Minu lemmikuks on aias kasvav Amuuri viinapuu, mis on väga jõulise kasvuga. Päris vabalt teda ma kasvada ei lase, sest ta matab suve lõpuks enda alla kõik lähedalasuva ja see mõjub viinapuu naabritele lõpuks hävitavalt. Tänu sellele saab igal sügisel suure hulga oksapärgi punuda.
Mida varem peale lehtede langemist viinapuu väädid ära lõikad, seda lihtsam on vääte rõngaks punuda, hiljem puituvad ja kuivavad väädid kõvaks ja kangeks ning kipuvad murduma.
Viinamarja rõngaid saab kasutada mitmel moel. Kui vormid väätidest toekama ja mitmekihilisema pärja, siis on oksad koos oma pikkade spiraalsete kinnitusraagudega juba oma lihtsalt isegi vaatamisväärsed. Sinna saab ka peale siduda lipse või kinnitada muid kaunistusi. Talvisel ajal ka igihaljaid oksi, käbisid või kuivi vilju.
Mõne rõnga võib teha üsna peenikese, seda on hea kasutada alusena, mille peale siis traadiga erinevat materjali kinnitada saab.
Sobiva suurusega rõngad võivad kaunistada ämbrite ja pottide servi, sinna sisse saab kinnitada linnutoitu, samuti saab ka suvisel ajal neid oksarõngaid lillepärja jaoks alusena kasutada.
Enelaõisikutest pärg tuli pruun ja naturaalne, kohev ja paks. Sinna lisasin veidi erkroosasid kikkapuude viljadega oksi. Lumesaju ja külmaga võid pärja tõsta veidiks ajaks saju kätte, enne sellele pisut vett piserdades, siis saab külmakraadide jätkudes loomuliku lumekaunistusega pärja. Kui parasjagu päris lund ei saja, siis saab kohevad õisikud üle raputada kunstlume või pihustada pinnale veidi valget värvi.
Alati võib lisada pärgadele veidi paelu, ehteid, käbisid, seemneid– just selliseid mille järgi isu parasjagu peale tuleb. Samas on ka naturaalsed looduslikud kaunistused oma lihtsuses päris veetlevad.
Kuidas pärga teha.
Võtad pika viinamarjaväädi ja keerad sobiva suurusega rõngaks. Kinnitad otsa traadiga ja kerid kogu väädi rõngaks. Tugevdamiseks võid vahepeal vääti ringi sisse pista ja nii keerud omavahel kokku tõmmata. Peenike traat on parem, kui nöör, mis niiskusega venib ja seose nõrgaks jätab.
Kui alusrõngas on valmis, siis peale kinnitada saab valitud materjali väikeste puntidena ja jämeda nööri või traadiga ümber rõnga mässides. Ikka nii, et iga järgmine punt katab eelmise kinnituse. Kõige viimase pundi sabad, kui ring täis saab, tuleb kinnitada esimese pundi alla…ja nii lihtne see ongi.
Paksema pärja saamiseks võtame sellise kogukama pundi. Õhukeste rõngaste jaoks on vaja vaid üksikuid oksi.
- Kollased pajuoksad sidusin puntideks ja ämbrisse seisma panin pundid viinamarjapärgade toel. Sellist oksapunti võib ka elektriküünaldega pimeda aja tarbeks efektseks seada.
- Väiksemas ämbris on koos viinamarjaväätidest pärjad, enelaõisikutest pisike kimp , kikkapuude viljad ning mõned jugapuu oksad.
- Ilutulestikukastis on lisaks aiakraamile ka üks lillepoest pärist kanarbik. Dekoratiivkõrvitsad püsivad ilusad kui õues on püsivalt külmakraadid. Kui on vaheldumisi sooja ja külma, siis kipuvad nad ära pehmeks minema ja kaotavad värvi.
Mõned lihtsad pärjad ka eelmistest aastatest. Vaata ”Uksekaunistused”. ja viinamarjaväätidest pärgade punumisest.
Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2012 detsembrikuus.
