• Blogi
  • E-pood
    • Tooteuudised
  • Raamatud
  • Aiaidee
    • Kontakt
  • Minust
    • Minu aed
    • Matkamine

Aianduse ja aiakujunduse blogi tegijatele.

Aiaidee on aianduse ja aiakujunduse blogi isetegijatele. Ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks professionaalselt aiakujundajalt.

  • Aiakujundus
    • Lugeja küsib ?
    • Lillepeenrad
    • Loodus
    • Konteineraiandus
    • Tarbeaed
  • Ideed
    • DIY – tee ise
    • Mäng ja sport
    • Pidupäevaks
    • Taaskasutus
  • Aastaajad
    • Kevad
    • Suvi
    • Sügis
    • Talv
  • Taimed
    • Köögiviljad
    • Kõrrelised
    • Maitsetaimed
    • Püsililled
    • Rododendronid
    • Ronitaimed
    • Puud ja põõsad
    • Sibullilled
    • Suvelilled
    • Roosid
    • Toalilled
    • Viljapuud- ja põõsad
  • Ehitamine
  • Minu aed
  • Reis
    • Matk
  • Pargid
  • Köök
  • Sündmused

Postitused teemal: aiakujundus

Sibullilleaeg

september 11, 2012   Evely   2 kommentaari
Pin It!

Tagasihoidlikumalt ja looduslähedasemalt…

Käes on september – kõige õigem lillesibulate mahapanemise aeg. Kui seisid kevadel aias ja unistasid värvilistest õitest, siis nüüd on aeg tegutseda. Mida istutada, kuhu istutada ja kuidas istutada – need on kõige tavalisemad küsimused.

Sibullillede sortiment on tohutu – mida valida ? Poodides pakendite peal olevad pildid on üldjuhul kõik väga isuäratava väljanägemisega. Kuid tihti ei ole mõne aasta pärast pilt peenral üldsegi enam samasugune… Looduslikud liigid on olnud vähem populaarsed veidi tagasihoidlikuma väljanägemise tõttu, kuid väiksem hoolitsuse vajadus ja ehe välimus on nende juures suureks eeliseks.

Millega arvestada?

Enamus sügisel istutatavate sibullillede õitsemisaeg on varakevadest kuni suve alguseni. Õite närbudes vajavad taimed aega toitainete kogumiseks ja kasvamiseks seni kui lehed kolletuvad. Siis võetakse sibulad välja – vastavalt liigi omadustele, kui tihti on vaja. Seejärel sibulad kuivatatakse ja istutatakse sügisel tagasi. Kas saab ka lihtsamalt?

Paljud hästi ilusaks ja eriliseks aretatud kevadiste sibullillede sordid vajavad igaaastast ülesvõtmist ja head hoolitsust.

Kes ei soovi mässata tiheda sibulate ülesvõtmisega ja sibulate kuivatamisega, ning igal sügisel jälle sobivate aukude otsimisega täis kasvanud peenardes – nende jaoks on hästi sobivad looduslikud tulbid. Looduslike tulpide hulka arvatakse ka Kaufmanni – Tulipa kaufmanniana, Greigi – Tulipa greigii ja Fosteri tulbid – Tulipa fosteriana. Need tänuväärt õitsejad võivad samal kasvukohal kasvada mitmeid aastaid ilma sibulaid üles võtmata.

Nende õied ei ole tavaliselt nii suured ja silmatorkavad, kuid kasvatamine on muretum ja nad ei vaja palju hoolitsust. Tavaliselt on õied on mitmevärvilised. Lehed triipude või täppidega, veidi kitsamad või hoopis lühikesed ja laiad. Kasvult on looduslikud tulbid tavaliselt madalamad. Enamus neist jäävad 20 – 30 cm kõrguseks.

  • Batalini tulp – Tulipa batalinii
  • Hilistulp- Tulipa tarda
  • Kaunis tulp – Tulipa humilis
  • Kaljutulp – Tulipa saxatilis
  • Metstulp – Tulipa sylvestris
  • Oivaline tulp – Tulipa praestans
  • Paarisõieline tulp- Tulipa bifloriformis
  • Turkestani tulp – Tulipa turkestanica
  • Vvedenski tulp – Tulipa vvedenskyi

Samuti ei vaja erinevad laugud igal aastal sibulate väljavõtmist.

Lihtsam on kasvatada ka teisi meil või mujal looduslike sibullillede liike nagu:

  • Harilik silla e. harilik siniliilia – Scilla sibirica
  • Harilik lõokannus – Corydalis solida
  • Ismiri kirgaslill – Chionodoxa sardensis.
  • Lumekupp – Eranthis
  • Kuldõieline krookus – Crocus Fuscotinctus
  • Dalmaatsia krookus – Crocus tommasinianus
  • Karulauk- Allium ursinum
  • Võsaülane- Anemone nemorosa
  • Kirju püvilill- Fritillaria meleagris
  • Harilik lumikelluke- Galanthus nivalis
  • Longus ebahüatsint/longus siniliilia- Hyatcinthoides non scripta
  • Lõhnav kobrhüatsint – Muscari neglectum
  • Puškiinia – Puschkinia
  • Suvine märtsikelluke – Leucojum aestivum

Samad taimed sobivad ka hästi veidi metsikumasse aianurka või hoopis metsaaia kujundusse.

Sibulate istutamine:

  • Rusikareegel on, et sibulad istutatakse kolmekordse sibula läbimõõdu sügavusele.
  • Õige istutussügavus sõltub seega sibula suurusest.
  • Istutamisel jälgige et istutamisel jääks allapoole sibulakand ja juured ning sibula tipmine osa suunduks ülesse.
  • Istutusaugu põhja võib lisada kihi liiva.
  • Lillesibulad peavad jõudma sügisel enne maapinna külmumist korralikult juurduda. Sibulate juurdumisel on oluline niiskus.

Kolletuvad lehed peitu

Sibullillede kolletuvad lehed ei ole peenardele kaunistuseks – hea on need osavalt naabertaimede valimisega ära peita. Ainult sibullilledega kujundatud peenar muutub keset suve kolletavaks väljaks ja ei ole üldsegi ilus vaadata. Kui aga kolletuvate pealsetega varakevadised õitsejad ära peita hiljem alustavate püsikute vahele on tulemus tavaliselt hea.

Milliste püsikutega koos on hea sibullilli kasvatada?

Et varjata sibullillede koltuvaid lehti, on hea nad istutada veidi hiljem ärkavate taimede lähedusse, kes samas ka siis ärgates suhteliselt laiaks ja suureks sirguvad.

Paljud püsikud on sibullillede õitsemise aegu päris madala kasvuga kuid hiljem katavad nende lopsakad lehed kõik oma kõrval. Ja kasu on ka teispidine – kuna mõned hilise ärkamisega püsikud hoaiavad liiga kaua enda ümber musta maad, siis sel ajal saab kirevust just sibullilledest.

Hilise alguse ja lopsaka hilisema kasvuga head partnerid on hostad, helmikpöörised, kurerehad, päevaliiliad, sõnajalad, kortslehed, roosid.

Samuti on hea koht lehtpuude alune, kus kevadel varakult annab võra piisavalt valgust läbi ja hiljem, lehtede varjus, saab vaid varju taluvaid taimi kasvatada.



Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” septembrikuus 2012.

Sibullilledest olen kirjutanud ka varem. Artikkel: Unistuste aed kevadeks -istutame sibullilli.

ja vaata ka – Kevadised sibullilled aiakujunduses

Minu aia kevadisi pilte näeb kevade rubriigist.

Aiatöid sügisel…

oktoober 19, 2012   Evely   Üks kommentaar
Pin It!

Foto: Evely Karvak… ehk mis tööd peab ära tegema ja mida võib kevadesse lükata.

Sügisesed lehed ja riisumine

Lehti saab riisuda siis, kui lehed puult maha tulevad. Vahest juhtub see äkki ja peaaegu kõikidel puudel korraga. Vahel pudenevad lehed ja muu praht aeda maha natukesehaaval ja tüütult pikka aega.
Muru pealt peaks kindlasti lehed enne talve ära riisuma. Kui paks lehekate jääb muruvaipa terveks talveks lume alla katma ei ole see sugugi murule hea.
Peenardega on teine lugu. Mulle meeldib kui peenrad näevad ka talvel ja sügisel ilma lumikatteta head välja, mitte ei ole ainult mustad laigud muru sees. Ja seda millal lumi maha sajab ei oska keegi kunagi ette aimata. Seepärast olen püüdnud valida peenardesse kasvama taimi, mis näevad ka külmal hooajal omamoodi nägusad välja.
Tugevama varrega püsililled, tugevate lehtede ja kõrtega kõrrelised on terve talv läbi ilusad ka oma äraõitsenud õisikute ja seemnekupardega ning heledaks kuivanud kõrtega. Igihaljad pinnakattetaimed ning madalakasvulised või roomavad okaspõõsad on ka talvel rohelised. Ilma lehtedeta põõsad annavad härmatise ja põõsal püsivate viljadega ilusaid mustreid.
Sügisesel ja talvisel lumeta ajal muutuvad eriti tähtsaks pinnakattetaimed peenras. Kui suvel ei paista maapinda katvad liigid rohkelt õitsvate ja uhkemate taimede vahelt väljagi, siis nüüd, kui õite ilu on kadunud ja paljud püsikud pealt koledaks muutunud ja koristatud – on peenra mullapind kaetud pinnakattetaimedega.
Mina olen sellist meelt, et sügiseti koristan ja lõikan peenrast ära nende taimede pealsed, mis muutuvad koledaks, kaotavad vormi ja riivavad silma. Näiteks hostad peale esimesi külmi, iiriselehed, mis vajuvad maha risti-rästi, sõnajalalehed–ühesõnaga kõik, mis tundub kole ja ei püsi vormis. Ülejäänud kuivanud taimevarred ja õisikud, mis on tugevad ja näevad head välja, jäävad talveks peenra peale. Kuivanud puhmikud on ka heaks looduslikuks kaitseks talvekülmade ajal
Sageli oleneb taimede käitumine ka ilmastikust. Väga tugev tuul ja kestvad vihmasajud ning märg, lörtsine esimene lumi võib paljud püsikute pealsed ära rikkuda. Kergelt nullilähedased kraadid ja kuiv kerge lumi või härmatis lisab paljudele taimedele ehted ja nii näeb peenar ka talvisel ajal suhteliselt lillerikas välja.
Püsikupeenardesse, mis ei ole kaetud multškattega lisan sügiseti värsket kompostmulda.  Mullakihiga saab kaetud ka kõik peenrasse langenud lehed ja praht ning peenar näeb lihtsama vaevaga korrektsem välja ilma üleliigse koristamiseta. Enne mulla lisamist võiks rohida välja püsiumbrohud, nii on kevadel esimene rohimine hulga kergem.
Foto: Evely Karvak
Kuivanud ja valmis seemnetega lillede õisikud võiks maha lõigata nendel liikidel, kes kipuvad   kergesti seemnetega levima. Sellised püsililled võivad muutuda peenardes liiga laiutavaks ja leida endale kohad igal tühjal kohal – ka sillutisepragudes. Üheks selliseks näiteks on kortslehed.
Okste lõikamine
Hilissügisel, kui lehed on juba langenud, käin kääridega üle ka lehtpõõsad ja lõikan ära vormist väljaturritavad oksad, silun vajadusel samuti madalaid lehtpõõsahekke. Ilma lehtedeta ja tühjemates peenardes on põõsaste vormid paremini näha ja nii on ka talvine poolaasta põõsad korrektse väljanägemisega.

Taimede katmine

Taimi ei saa katta kalendri järgi vaid ilm on siin kõige parem spikker.
Külmaõrnadele taimede osas peab jälgima katmisaja suhtes iga taime külmataluvust, juurte ümbrust on soovitav sügisel multsida komposti, turba või kuivade lehtedega ning hiljem võib külma kaitseks panna peale kuuseoksi või tammelehti. Tammeleht laguneb aeglaselt ja on hea selleks otstarbeks kasutada. Kuid taimi on mõistlik katma hakata tavaliselt siis, kui esimesed püsivad külmakraadid on maapinna tahendanud ja oodata on suuremat külma. Tihti võib see juhtuda alles veebruaris või jaanuaris.
Varjutuskangaga tuleks igihaljaid taimi katta mitte sügisel vaid hoopis kevade poole ja kaitsta siis hoopis külma, vaid intensiivse päikese eest. Kui päike juba kõrgema kaarega käima hakkab ja juhul, kui maapind on külmunud. Tavaliselt saabuvad sellised ilmad jaanuaris või veebruaris.
Sügisel enne maapinna külmumist on hea paigutada taimede ümber püramiidselt tokid, mis aitavad varjutuskangast ümber põõsa paigutada, sest talvel võib maa sügavalt külmunud olla ja  toetavaid tokke pole pinnasesse enam võimalik suruda. Samuti aitab raamistik ümber puude kaitsta neid suure lume korral ja hoida puude vormi.
Sügisel ei ole mingit vajadust koledaid katteid taimedele peale tõmmata, nii vaatame ilusate okaspuude asemel terve talv läbi kattekangast. Vahetevahel on saabuv talveaeg nii pikalt soojakraadidega, siis võib kate hoopiski kahju teha, taimed liigniiskuse all kannatama panna ja hauduma ajada.
Ka igihaljastele püsikutele ja kiviktaimla taimedele mis vajavad katet päikese eest sean kuuseoksad varjuks peale hoopis kevadel, kui vajadus tekib, sest paksu lumikattega teeb lumi selle töö minu eest ära ja ilma lumeta ajal sügise poole saab veel taimede ilu nautida.
Püramiidse kasvuga väiksematel okaspuudel aitab suure lumega vormi hoida ka nööriga taimede vormi sidumine. See aitab selle vastu, et pikad ja sihvakad ülespidi kasvavad oksad raske lume all laiali ei vajuks, ei murduks või põõsas oma vormi ei kaotaks. Mina olen sidunud ka keraja vormiga põõsaid nööriga – need jäävad küll veidi silinderjad, aga oksad on kaitstud.

Roosid

Roose võib lõigata tagasi nii sügisel, kui ka kevadel. Sügisese lõikuse korral on katet vajavaid roose mugavam katta. Kevadel näeb jälle paremini talvekahjustuste ulatust.
Pikemad oksad lõigatakse parajaks umbes 30- 40 cm kõrguseks, ära lõigatakse rohelised lehed ja hilised õied. Peenraroosid mullatakse üles mullaga, liivaga või kuiva turbaga. Muldamisel kuhjatakse muld roosipõõsa keskele juurte ümber 15-25 cm kõrgusele üles.
Kui püsivad pikalt soojad ja niisked ilmad ei ole hea seda liiga varakult teha. Parim on roosid üles mullata vahetult enne püsivat külma saabumist või ka siis, kui ööd on juba külmakraadidega ning päevad veel soojad, siis tekitavad muutuvad temperatuurid koorekahjustusi.
Kui saabuvad püsivad miinuskraadid panna roosidele peale kuuseoksi ja üle 10 kraadiste külmade puhul vajavad paljud roosid kuiva lisakatet. Selleks paigutatakse rooside kohale tugikaared, mis kaetakse peenrakanga või koormakattega. Tunneli otstesse jäetakse tuulutusavad.
Roosid taluvad külmast halvemini niiskust nii, et varane katmine võib neile hoopiski kahju teha.
Pargiroose ei ole vaja talveks katta.

Muru ja talveootus

Muru niidetakse üldjuhul kogu hooaja jooksul siis, kui taime pikkust kolmandiku võrra kärpides jääb muru 3,5 kuni 5 cm kõrguseks. Talviseks ajaks võiks muru jääda veidi pikem – ca 5- 7 cm.
Liialt kõrgeks aga ei ole ka hea murupinda jätta. Riisumata lehed ja praht, puudelt kukkunud õunad talvehooajal muru peal aitavad niiskusega kaasa hallituse ja seenhaiguste levimisele.
Kui ikka on soe ja pikk sügis ning muru kasvab ei tasu niidukit liiga vara talvekorterisse panna, vaid muru kasvades liig pikaks teha veel üks hilisem kõrgem niitmine. Ka hõredatest ja väiksematest lehtedest saab ühe hooga lahti, kui muruniidukiga neist üle sõita.
Viimane muruniide riisuda, mitte jätta talveks muru peale.
Foto: Evely Karvak

Mida veel võiks sügisel ära teha?

  • Kastmissüsteemid ja voolikud tuleb tühjendada, muidu võib külmuv vesi neid kahjustada.
  • Sobiv aeg on ka täita aiakonteinerid ja lillepotid talveks sobivate lilledega – kanarbikud, talihaljad  igihaljad okaspõõsad ja muud talveks sobivad taimed on hea varuda enne aiandite talvehooajaks kinniminekut. Talveks istuta lilli vaid külmakindlatesse anumatesse. Ilma glasuurita savipotid talviseks ajaks õue ei sobi, need pragunevad mulla külmumisel.
  • Välja on vaja kaevata külmaõrnad suvised sibullilled, mille mugulaid säilitatakse ületalve soojakraadidega ruumis. Näiteks daaliad, gladioolid, kaeralilled.
  • Üle võiks vaadata talveks tugedele üles jäävate ronitaimede kinnitumised. Talvised tuuled ja tormid võivad nõrgalt kinnitunud taimepuhmaid murda ja rebida. Pärast lehtede langemist saab viinapuude ja metsviinapuude äralõigatud väätidest punuda toredaid puidust pärgi talvisteks ja kevadisteks peokaunistusteks.

Foto: Evely Karvak
Artikkel on ilmunud ajakirjas “Kodukiri” oktoobrikuus 2012.

Sibullilleaeg – planeerime järgmiseks kevadeks

aprill 05, 2016   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Krookused on toredad just teeradade ääres. Nad on kevadel ühed esimesed korralikult erksad värvilaigud aias.Sibulilllede rikkalik õitsemise aeg saabub õige pea, või juba ongi käes. Seda ei tea keegi ette, sest kõige varajasemad lilled pistavad oma ninad mullast välja niipea, kui lumi on sulanud ja päikeselised ilmad on mulla üles soojendanud. Seega nii võivad nad alustada juba aprilli algupoole ja jätkata kuni jaanipäevani. Või teisel aastal, kui lumi ei taha kuidagi lahkuda jääda alustamisega hoopis hilisemaks. Kui ilmad on jahedad, rõõmustavad õied meid pikema aja vältel ja vahel upitab äkiline soojalaine kõik õied korraga lahti. Nii, et peaaegu kunagi ei saa ühesugust pilti peenras oodata.

Nüüd-varakevadel selgub, kes on sügisel sibulate mulda pistmise aja maha maganud või kes on suured ettevalmistused teinud ja saavad esimeste soojade ilmade saabudes rikkaliku õitepidu nautida.

Kaufmanni tulp 'Corona' on kinnisena veidi madalama kasvuga ja lihtsa õiega. Päikesepaistel ja soojas ajab oma õied kauniteks värvilisteks taldrikuteks.

Kevade vara on aeg, kus seada plaane järgmiseks hooajaks. Aed on praegu täiesti teise ilmega, kui sügisel sibulate istutamise ajal. Püsililled alles koguvad hoogu ja põõsad on raagus, peenrad on tühjad ja talvest ning lumest räsitud. Iga varajane sibulilleõis lisab elu ja värvi peenrasse. Sügisel, kui on otsustamise aeg – kuhu sibulad pista, siis on peenrad punnis taimi täis ja tundub, et lisada poleks küll enam midagi vaja.

Praegu aga on mõned kohad üsna tühjad, kus võiksid toretseda värvikirevad õied.

Nii, et kui igatsed aeda värvi ja vaheldust, siis planeerimiseks õige aeg on käes.

Tulbid veel enamuses alles ajavad ennast õitsele , kui tillunartsissid on juba täies hoos.

Vaata aias ringi sellise pilguga, mis aitab sind sügisel:

  • Kust sulas lumi kõige enne ära ja kuhu jäi kauemaks?
  • Kus on aias kõige päikesepaistelisemad kohad?
  • Kus on paigad, kus sa käid kõige rohkem ja pilk peatub ikka ja jälle?
  • Kui oled päeval tööl ja veedad aias aega õhtupoolikul, siis kus on õhtupäikesega kohad, mis on kevadõhtul mõnus ja soe paik sinu aias?
  • Milline koht lillepeenras on täidetud taimedega, mis pistavad oma nina mullest välja hilja, kuid hiljem on kaharad ja lopsakad?
  • Mis on kohad, mis jäävad silma möödujatele tänavalt ja panevad su aia särama?

Just kevadel on see kõik väga hästi näha, sest suur rohelus on tärkamata ning aed veel justkui pooltühi. Sügisel, kui istutamise aeg käes, on peenrad lopsakust täis ja tühjad kohad ei paista enam välja.

Kui sul on olemas aiaplaan, saad sinna kohe sobivad kohad maha märkida, et sügisel meeldetuletus oleks varnast võtta. Kui plaani ei ole, siis tee väike visand ja märgista vajalikud kohad. Juurde märgi liik, lisa arv mitu sibulat mahuks ja kindlasti ka mis värvi taimed sinna sobiksid.

Sügisel ajavad vaimustava välimusega suured sibulate valikud poes alati silmade eest kirjuks, nii on lihtsam otsustada ning tulemus jääb kenam.

4. Longus ebahüatsint koos nartsissidega metsaaias. Sibullilled kõrguvad välja metsikust alustaimestikust. Amsterdam Keukenhof

Varajaste sibullillede õite efektseks väljatoomiseks sobivad hästi järgmised paigad aias:

  • kohad, kust lumi sulab varakult – lõunapoolsed majaääred, tuulevarjulised paigad
  • lõuna-ja õhtupäikeses soojenevad kohad peenardes
  • peenarde servad ja käiguradade äärsed alad
  • veidi hiljem alustavate ja hiljem lopsakate lehtedega taimede naabruses. Näiteks hostad, sõnajalad, helmikpöörised, kurerehad, kortslehed. Siis katavad püsikute lehed hiljem sibulillede koltunud varred ja peenar ei paista närtsinud välja.
  • arvestada võiks pinnase niiskusega. Kevadel märjematesse kohtadesse sobivad nartsissid, märtsikellukesed. Kuivemat pinnast eelistavad tulbid, laugud, võrkiirised ning mõõkiirised.
  • koha valikul arvesta sibulate suuruse ja istutussügavusega. Et peenras oleks piisavald mulda. Teeäärtes ja kiviktaimlates võib olla mullakiht õhem. Sibulatel on vaja kasvamiseks kolme sibula läbimõõdu sügavust mulda ning sibullilledel on väga erineva suurusega sibulaid.
  • paljud tulbisibulad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset pinnasest välja võtmist peale õitsemist. Sibulad kaevatakse mullast välja, eemaldatakse väiksed tütarsibulad, kuivatatakse ja pannakse sügisel mulda tagasi. Seda võiks ka koha valikul arvestada, et kuhu sügisel mugavalt ligi pääseb.
  • Segaistutustesse, kust sibulaid hiljem üles ei leia on hea planeerida liike, mis ei vaja nii tihedat väljavõtmist. Näiteks tuntumatest liikidest nartsissid, krookused, laugud, sillad, puškiiniad, kobarhüatsindid, preeriaküünlad, kirgaslilled ja ebahüatsindid. Looduslikud tulpide sordid, ning Fosteri ja Greigi tulbid, metstulbid.

Artikkel ilmus ajakirjas “Kodukiri” aprillis 2016

Liiliaõielised ja narmastega tulbid on veidi hilisema õitsemisajaga
Liiliaõielised ja narmastega tulbid on veidi hilisema õitsemisajaga
Kirjud tulbipeenrad Tallinna linnahaljastuses. Türnpu tänav.

Kirju püvilill on ka veidi hilisem õitseja. Talub hästi varjulisemat kasvukohta, kuid erksate värvidega ei püüa.
Kollased tulbid 'Golden Apeldoorn'
Krookused on toredad just teeradade ääres. Nad on kevadel ühed esimesed korralikult erksad värvilaigud aias.

Minu aia kõige esimene krookus on kuldõieline krookus
Laukusid võib oodata õitsema maikuu lõpupoole, kui peenras on juba tihedamaks läinud.
Need tulbid on minu aias püsinud juba mitmeid kümneid aastaid

10. Väikese õiega tulbid koos kirikakardega murusse istutatud
9. Koerahammas on selline majesteetlik taim
8. Mitmeõieline turkestani tulp on samuti üks varajastest õitsejatest.

Tulbid veel enamuses alles ajavad ennast õitsele , kui tillunartsissid on juba täies hoos.
6. Veidi hilisemad sibullilled – laugud sobivad oma lillakate toonidega hästi kokku hallika ja pronksja taustatooniga. Chelsea aiandusnäitus
5. Kortslehed, kurerehad, kõrrelised ja longus ebahüatsindid ümbritsevad istepinki. Amsterdam Keukenhof

3. Värvikirev tulpide segu koos püsililledega. Kurekellad, kortslehed, brunnerad ja piimalilled. Erksad tulbid kõrguvad kollaste ja heleroheliste värskete püsilillede kohal. Amsterdam Keukenhof
2. Puškiiniad on hästi vastupidavad ja toredad varakevadised sibullilled. Õitseb aprillis.
1. Võrkiirised Tallinna Botaanikaaias

Pügatud muru asemele

märts 12, 2013   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Majani viib eesaias vaid niidetud rada. Amsterdami eeslinnas. Aiakujundus. Muru asemel_00012Muru on üks väga rohkesti kasutatav aiakujunduselement – kui nii võib öelda. Selliseid aedu ja majapidamisi, kus murupinda ei ole või on vähe, on haruharva. Samas on muru üks igavamatest ja töömahukamatest pindadest ja ka seetõttu päris kallis lõbu.

Samuti on ikka ja jälle kuulda muruga seonduvaid muresid ja probleeme – mõnes kohas ei kasva, teises kasvab liialt kiiresti, tihti sammaldub, on hõre, on kollane, on laiguline, umbrohud on sees… Korralik muru vajab ka päris tihedat niitmist – seega suvistele puhkepäevadele lisandub tüütu kohustus – niiduki taga sammumine, sellega kaasnev pidev põrin, kütusekulu, tüütud sääsed ja parmud. Igapäevane võitlus loodusega, et rohi ei jõuaks kasvada nii kõrgeks, et niiduk sealt enam läbi ei jõuaks pressida on saanud sooja aja lahutamatuks osaks.

Seda et keegi muruniitmist naudiks ei ole ma ka eriti tähele pannud ning kiidusõnade ja vaimustuste osaliseks aias saavad ikka taimed, õied ja marjad. Kas ikka on alati vaja nii palju niidetud muru ja miks meil seda üldse vaja on?

Madala rohelise pinna taustal pääsevad värvikad lillepeenrad paremini mõjule, aed on korrastatud, jalad ei saa ringi liikudes põlvini märjaks, lastel hea palli mängida,

Kuid miinuseks on kindlasti kulukus – aeg, kütus, vajadus väetamisele, õhutamisele, muruniiduki müra – ja kõik see järjepidevalt kogu vähese suvise ilusa aja jooksul. Muidu ei ole mõtet ilusast murupinnast unistadagi.

Mida võiks teha, kui sooviks oma aias kasutada vähem muru, kuid päris võsas ju ka ei tahaks elada. Või on aias sellised kohad, kus on liiga varjuline või kuiv ja muru ei taha seepärast hästi kasvada.

Põhjapoolne majaesine, kus tagajärjetult sai proovitud mitmed aastad kasvatada muru. Ei õnnestunud. Nüüd kasvavad lopsakad taimed, kellele piisab vaid varahommikusest ja päris hilisõhtusest madalast päikesest. Aiakujundus. Muru asemel_00015

Kohtades, kus on vaja madalat ja rohelist pinda ja ei ole liiga palju käimist – saab muru asendada teiste taimedega. Kirjandusest on saanud lugeda palju erinevaid väljendeid, niidumuru, lillemuru, ebamuru, mis üldjuhul on loonud mulje, et on olemas midagi, mis ei vaja peaaegu üldse hoolt aga on peaaegu nagu muru. Päris nii see nüüd ei ole, aga mis võimalused siis on, kui soovida midagi muud kui muru?

Pinda võib katta hästi madalakasvuliste põõsaste, püsililledega, pinnakattetaimedega. Taimede vahele platsid ja käigurajad katta erinevate sillutiste või puistematerjalidega. Väiksemad linnaaaiad saab kujundada nii, et murule peaaegu ei jäägi ruumi. Suuremates maaaedades võib osa aiast jättagi niidulaadseks alaks, kust on vaja niita vaid paar korda suve jooksul ning sinna sisse võiks niita vaid käiguteedele tarbeks rajad, sest lilleniidu taimed ei talu tallamist.

1Ümber puude on kasvama pandud kurerehade laigud. Seda ka mugavama niitmise pärast. Õieilu sinna juurde. Isopuisto Kotka.Aiakujundus. Muru asemel_00004

Aga kuidas seda teha?

Lilleniit

Lilleniidu seemnesegudes on koos looduslikud lilled ja niidukõrrelised. Kõrreliste valikul on sobivamad – puhmikuline punane aruhein, harilik kastehein, lamba aruhein, keskmine värihein. Niidetavate murude sees olevad aasnurmikas ja karjamaa raihein on lillede jaoks liiga tugevad naabrid. Looduslike lillede valik oleneb kasvukoha mulla omadustest ja valgustingimustest. Looduslikud lilleniidud kasvavad paremini kehvemas ja toitainetevaesemas mullas.

Lilleniit Lõuna – Eestis jaanipäeva paiku. Aiakujundus. Muru asemel_00014

Lilleniidu rajamiseks on kolm erinevat võimalust.

  • Rajamine ettevalmistatud mullapinnale (võimalikult umbrohuvaba just mitmeaastastest umbrohtudest, küntud, kobestatud) Seemnesegu tehakse kasvukohale ja mullastiku tüübile sobivatest lillede ja kõrreliste seemnetest. Seemned külvatakse mullapinnale ja rullitakse kergelt kinni.
  • Olemasoleval hõredal murukamaral kooritakse laiguti pinnas ja kobestatakse, rohitakse umbrohi. Külvatakse seemnesegu ettevalmistatud laikudesse, kust siis aja jooksul levib see kogu alale. Külvilaigud võiksid olla umbes 1 m2 suurused, nende arv oleneb olemasoleva murupinna lopsakusest, liigilisest koosseisust ja niidutaimede valikust. Hea oleks kui murukõrrelist ei kasvaks niidulaikudel, siis saavad niidutaimed paremini areneda. Niidutaimed kasvavad suhteliselt aeglaselt , seepärast on parem teha mitu väiksemat laiku, kui üks suur. Võimalus on ka niidutaimi istutada laikudesse.
  • Peale jaanipäeva niidetakse looduslikku niitu ja viiakse niidus ettevalmistatud mullale ning jäetakse kevadeni seisma- seemned ise varisevad. Hein jääb külvi varjama ja kaitsma.

Rikkalikult õitsva niidu jaoks sobib veidi lahjem muld. Rammusal ja väetatud aia ja põllupinnal kipuvad võimust võtma tugevakasvulised umbrohud ja kõrrelised. Rammusamat mulda võib segada liivaga. Seemneid võib koguda ise loodusest sarnase pinnasega kasvukohast või valida poes pakutavate valiku vahel. Valmis seemnesegudega ei saa alati parimat tulemust. Hea on eemaldada kõik suuremad ja tülikamad umbrohud. Parim külviaeg on augustist septembrini, mil maapinnas leidub piisavalt niiskust. Ka on see looduslike niidutaimede jaoks kõige sobivam aeg. Looduses valmivad ja varisevad enamiku niidutaimede seemned augustis-septembris. Püsikutest niidulilled arenevad esimesel aastal väga aeglaselt.

Aasta pärast külvamist tuleks ala niita, kui taimed on 10–15 cm kõrged ja nii 3-4 korda suve jooksul. Niita ei tohiks madalamalt, kui 5 cm. Seemnetel lasta variseda, niidus riisuda ja ära viia.

Järgnevatel aastatel, hilissuvel juuli lõpus – augustis, kui suurem õitsemine on möödas, niita vikatiga kogu niit maha. Niidetud hein jäetakse paariks kolmeks päevaks maha jätta, et seemned saaksid variseda. Hiljem hein riisuda ja ära viia. Sobiv niitekõrgus on 5- 0 cm. Sagedasem niitmine soodustab heintaimede ja võilille levikut. Lilleniit on väga muutlik ja ettearvamatu, niitmise ajast sõltub palju, milliste üheaastaste taimede seemned on valmis ning kui palju neid järgmisel aastal tärkab. Niitmisajaga ja taimede väljarohimisega saab ka reguleerida taimede liigilist koosseisu. Sooja sügise korral võib niita teist korda veel hiljem sügisel. Esimestel suvedel, kui niit on alles noor tuleks silm peal hoida mitmeaastastel umbrohtudel ning pikema põua korral ka kasta. Väetada ei ole vaja, sest see soodustab umbrohtude ning heintaimede kasvu. Sügisel võib teha vajadusel lisakülve, istutada juurde üksikuid taimi. Kevadel võib niidu üle riisuda, et eemaldada sügisest kulu ja kõdunemata puulehti. Varakevadisteks õitsejateks võib alale istutada sibullilli.

Lilleniidu rajamisel peab olema sihikindlust ja kannatust. Esimestel aastatel võib tunduda, et kõik pole päris nii nagu ette kujutatud. Lilleniidu parim kooslus kujuneb 4-6 aasta jooksul. Niidukooslus ei püsi kunagi ühesugusena vaid muutub aastate jooksul pidevalt. Ka looduslikul niidul, olenevalt ilmastikust, õitsevad ühel aastal ühed, teisel aastal teised liigid.

Esimestel aastatel mitmeaastased niidutaimed ei õitse, segudes võib kasutada üheaastaseid ja mitmeaastaseid liike.

Kuivemale mullale sobivaid liike – harilik raudrohi, kollane ja valge karikakar, härjasilm, madarad, ümaralehine kellukas, harilik ja suureõieline kellukas, kerakellukas, nurmnelk, harilik karutubakas, nõiahammas, nõmm-liivatee, keskmine või süstlehine teeleht, kassikäpp, karvane hunditubakas, kibe tulikas, mets- ja aas kurereha, harilik köömen, arujumikas, äiatar, hiirhernes, nõiahammas, rukkilill, külmamailane, põldmagun, siberi magun, kukemagun, longus põisrohi, harilik kukehari,

Niiskemale mullale sobivaid liike – harilik maajalg, roomav metsvits, hanijalg, kirikakar, harilik kibetulikas, harilik käbihein, valge ristik, humallutsern, seohakas, kerakellukas, kurekellukas.

Liigirikas muru

Sellises murus saab kasvatada taimi, mis vahetevahel taluvad niitmist, kuid üleliia ennast niitmisega ei ole vaja vaevata. Niita võib umbes kahe kolme nädala tagant ja kindlasti teha üks pikem 3 nädalane vaheaeg õitsemiseks, viljumiseks ja seemnete valmimiseks.

Kirikakrad Londoni pargis. Aiakujundus. Muru asemel_00009

Sellises murus võivad kasvada harilik võilill, teelehed, harilik kirikakar, harilik käbihein, valge ristik, kare seanupp, nõmm liivateed, harilik raudrohi, aed–lõosilm, metsmaasikad.

Ka kevadised sibullilled sobivad sellisesse kooslusse. Lähestikku võiks istutada ühe õitsemisajaga sibullilli, nii on muru hooldus lihtsam.

Taimedega kaetud pinnad.

Väiksemates paikades ja aedades saab murupinna osakaalu vähendada paremini pinnakattetaimede, püsikute või madalate põõsastega. Liikumisrajad saab teha astekividest või kitsastest radadest taimede sees. Platsid ja terrassid kaetakse sillutise või puitkattega, kasutada saab ka laudteid taimede sees. Selline variant sobib hästi ka nendesse aedadesse, kus on palju säilinud looduslikke taimestatud alasid. Päikeselistel ja kuivadel aladel on hea variant kruusase kattega peenrad või kivised pinnad, mida saab kasutada ka kõndimiseks samas, kui osad taimed ka kasvavad edukalt sellises pinnases. Varjulises kohas nagunii muru ei kasva ja õigem ongi varjulised alad taimedega katta.

Kogu madal roheline ala saab olla niitmata. Teed piiravad madalad servad loovad korrastatud mulje. Südpark Düsseldorf. Aiakujundus. Muru asemel_00013

Mõned näited sobivatest taimedest:

Madalakasvulisi põõsaid – kadakate roomavad ja pinda katvad vormid, mägimännid, põõsas-kirsipuu roomav teisend (Prunus pumila var.depressa), tuhkpuude roomavad sordid.

Päikeseline kasvukoht – mägi kilbirohi, aubrieeta, kivirikud, vääris vaipkakar, nõeljas kesakann, kukeharjad, liivateed, kurerehad, kõrrelised.

Varjulisem kasvukoht – metsmaasikad, valdsteinia, tiarellid, kurerehad, sasik, metspipar, väike igihali, roomav metsvits, kollane lõokannus, epimeediumid, tarnad ja kõrrelised, akakapsad, sõnajalad.



Artikkel ilmunud ajakirjas “Aed” 2013 märtsikuus.

Kas Sinul on kogemusi paikadega aias, kus muru ei taha kasvada ? Jaga meiega!

Tarbetaimed kastis ja potis

märts 09, 2016   Evely   Kirjuta esimene kommentaar
Pin It!

Kevade saabudes tekib alati taimede kasvatuse tuhin. Isegi neil, kel päris aiamaad ega kasvuhoonet ümber maja ei ole.

lillekastis on salatit, kuumaasikas, melissi, salveid ja saialille. Värske ja rõõmus. Süüa saab salatit, maitsestada toite, jooke ning keeta teed Ja õisi tuppa vaasi.

Tegelikult aitab ka väiksemast terrassist, rõdust või aianurgast, mida saab pottides ja konteinerites kasvavate taimedega sisustada.

Maitse- ja salatitaimed saab valida väiksemamõõdulised, mida potis kasvatada ning välist eluruumi lõbusamaks sisustada ning salateid ja suveroogi nautida. Taimi saab istutada igasugustesse nõudesse, kokku viia laste mängunurgaga, väikese puhkekoha või pingiga. Nii saab juurde luua hubasust ja rohelust. Konteineris kasvavad edukalt ka köögiviljad, väikesed viljapuud või marjapõõsad.

  • Tarbetaimede eksponeerimisel on hea teada, et osad köögiviljad vajavad pikalt kasvuaega ja vili on tihti söögivalmis siis, kui lehed on juba koltunud.

  • Salatitaimed süüakse ruttu ära ja pott jääb tühjaks – siis võib istutada või külvata mitu korda väikeste vahedega hooaja jooksul, et kogu aeg oleks värsket materjali peale kasvamas.

  • Maitse- ja teetaimi saab kasutada väga edukalt nii, et pott on kogu aeg ilus. Taimi veidi tippudest kärpides ja näpistades hoiab nad kompaktsed ja kauni kasvukujuga ning lõigatud ürdid saavad kaunistuseks või teetassi sisse.

  • Konteinerid, kus kasvavad segamini lilled ja tarbetaimed on samuti põnevad ja lustakad.

  • Tarbetaimede seas on väga dekoratiivse kasvukuju ja erksate värvidega taimi, mis võivad kaunistada ja rikastada suvelilledega potte ja kaste. Ja alati on midagi kaunistuseks või teetassi sisse võtta.

See viinamarjapuu potis on juba üsna vana ja jämeda tüvega. Kindlamalt elab ta talve üle, kui sellise taime saab külmaks perioodiks talveaeda ümber asustada. Chelsea aiandusmess Londonis

See viinamarjapuu potis on juba üsna vana ja jämeda tüvega. Kindlamalt elab ta talve üle, kui sellise taime saab külmaks perioodiks talveaeda ümber asustada. Chelsea aiandusmess Londonis

Hästi mõnusad toidutaimed potis kasvatamiseks on:

  • käharpetersell
  • till
  • roheline salat
  • lehtkapsas
  • lehtpeet
  • aedmaasikas, kuumaasikas
  • aedmeliss
  • piparmünt
  • liivateed
  • rosmariin
  • loorber
  • saialill
Käharpetersell on väga tänuväärt taim suvelillekastides kasvatamiseks. Ta on väga vähenõudlik ja lopsakas kasvaja. Väga kuuma lõunapäikesega koha jaoks vaid väga mitte.
Kõrvitsalised saavad ka täitsa edukalt potis kasvamisega hakkama, kuid neid on vaja rohkelt kasta. Oma väädid ajavad ka nad potist üsna kaugele.
Kartulgi kasvab väga edukalt potis. Mida mahukam pott seda rohkem ka saaki annab. Terrass Tallinnas Vanaturu kael.

Piklikes seinaäärsetes kastides on suurematest taimedest noored õunapuud, rabarberid ja kõrged oad. Alumises kihis on veidi madalamad taimed. Tihe istutus teeb kastid lopsakaks. Restoran Olde Hansa Tallinnas.
laste liivakast ja tarbetaimedega kotiistutus on hea komplekt. Mõlemad on veidi ajutise iseloomuga. Laste suuremaks kasvades, kui liivakasti enam vaja pole, tekib rohkem ruumi. Chelsea aiandusmess Londonis
Maasikakorvid on saanud uhked kleidid. Chelsea aiandusmess Londonis.

liivatee erinevad sordid koos sarvkannikestega. Madal ja kompaktne. Hiljem hakkab liivatee ennast rohkel üle ääre ajama. Liivatee sobib nii tee sisse, kui maitsestama küpsetisi, salateid ja kastmeid. Chelsea aiandusmess Londonis.
Tilli õisikud kõrguvad üle teiste taimede kaunilt ja graatsiliselt. Alhambra aiad. Olen proovinud tilli külvata näiteks segamini koos peiulillega ja tulemus on tore. Till kasvatab ennast peiulilledest läbi ja tulemuseks on lopsakas õitsev ja söödav pott.

Puitprussidest kaarjad kõrgpeenrad tarbeaia nurgas. London Kew Gardens
Keskmise kõrgusega väikeseviljalised tomatid sobivad väga hästi potis ka ilma kasvuhooneta kasvama. Neid peab ainult toestama ja valima sooja ja päikesepaistelise koha.
Pudelkõrvitsad ja kabatšokid on vallutanud varikäigu tervenisti. Et aeg on juba sügisene ja valmis viljad ripuvad oma kogu uhkuses, siis lehed on juba koltunud ja pruunid. Chenonxeaux le Chateau des Dames lossiaiad.

Artikkel ilmunud ajakirjas “Kodukiri” 2016 märtsikuus

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...
Käharpetersell on väga tänuväärt taim suvelillekastides kasvatamiseks. Ta on väga vähenõudlik ja lopsakas kasvaja. Väga kuuma lõunapäikesega koha jaoks vaid väga mitte.
Kõrvitsalised saavad ka täitsa edukalt potis kasvamisega hakkama, kuid neid on vaja rohkelt kasta. Oma väädid ajavad ka nad potist üsna kaugele.
Kartulgi kasvab väga edukalt potis. Mida mahukam pott seda rohkem ka saaki annab. Terrass Tallinnas Vanaturu kael.

Piklikes seinaäärsetes kastides on suurematest taimedest noored õunapuud, rabarberid ja kõrged oad. Alumises kihis on veidi madalamad taimed. Tihe istutus teeb kastid lopsakaks. Restoran Olde Hansa Tallinnas.
laste liivakast ja tarbetaimedega kotiistutus on hea komplekt. Mõlemad on veidi ajutise iseloomuga. Laste suuremaks kasvades, kui liivakasti enam vaja pole, tekib rohkem ruumi. Chelsea aiandusmess Londonis
Maasikakorvid on saanud uhked kleidid. Chelsea aiandusmess Londonis.

aiaikujundus-tarbetaimed-lillepotid_00028
liivatee erinevad sordid koos sarvkannikestega. Madal ja kompaktne. Hiljem hakkab liivatee ennast rohkel üle ääre ajama. Liivatee sobib nii tee sisse, kui maitsestama küpsetisi, salateid ja kastmeid. Chelsea aiandusmess Londonis.
Tilli õisikud kõrguvad üle teiste taimede kaunilt ja graatsiliselt. Alhambra aiad. Olen proovinud tilli külvata näiteks segamini koos peiulillega ja tulemus on tore. Till kasvatab ennast peiulilledest läbi ja tulemuseks on lopsakas õitsev ja söödav pott.

Puitprussidest kaarjad kõrgpeenrad tarbeaia nurgas. London Kew Gardens
Keskmise kõrgusega väikeseviljalised tomatid sobivad väga hästi potis ka ilma kasvuhooneta kasvama. Neid peab ainult toestama ja valima sooja ja päikesepaistelise koha.
Pudelkõrvitsad ja kabatšokid on vallutanud varikäigu tervenisti. Et aeg on juba sügisene ja valmis viljad ripuvad oma kogu uhkuses, siis lehed on juba koltunud ja pruunid. Chenonxeaux le Chateau des Dames lossiaiad.

« Older posts
Newer posts »
  • Otsi aiaidee lehelt

  • Aia kujundamise teejuht

    Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

    Tunda rõõmu oma kätetööst? Alusta õigest otsast!

    Laadi juhised!

  • Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.

  • Lähenevad sündmused

    • No events

  • Postituste ajalugu

  • Google Translate:

  • Hoian silma peal :

    Design Sponge
    Martha Stewart
    Garden Visit
    Studio-G Blog
    Garden Design
    Gardenvisit.com
    On the balcony
    Urban Gardens
    The Dirt
    Urban Greens
    Tisan ongi ökodisain
    Copenhagenize.com
    Dirt Simple

    • Sildid
    • Arvamused
    • Uued artiklid
    aed aiahooldus aiakaunistused aiakujundus Aiakujundus Prantsusmaal aiandus aiareis aprill aias august aias BUGA 2011 fotoblogi 2011 fotoblogi minu aed 2009 haljastus hernevõrsed iluaed jõulud jõulud 2011 kasvata seemnest kevad kevad aias Koblenz Bundesgartenschau kodukiri lillepotid lumest ehitamine mai aias maitsetaimed minu aed minu aia kujundus muld okaspuude varjutamine sibullilled suvelilled suvi aias sügis aias taaskasutus talv talv aias talvel aias talvised aiakaunistused tarbeaed Tarbetaimed uisutamine varjutuskangas veebruar aias viinamarjad
    • Evely: Tere, Leidsin roosisordi Garden.ee lehelt. Võib »
    • Ulle-Riin Arras: Tere! Kust leida roosisort nimega Niharika? Tutvu »
    • Milaja: Mul talvituvad begoonia mugulad pimedas keldris il »
    • Evely: Nii võib olla, kui on hästi soodne talv. Taimed võ »
    • Merike: Minul on paaril aastal sooja talvega kevadel tärga »
    • Foto: Evely Karvak. Aiakujundus

      Kuidas või millest alustada aiakujundust…

      märts 13, 2012 By Evely
    • Aasta on 2013. Kaljukadakas on talvel saanud kõvasti päikese käest kõrvetada.

      Okaspuude päikesepõletusest…

      aprill 02, 2016 By Evely
    • Umbrohud toidulaual

      märts 09, 2015 By Evely
    • Kuidas valida hekipõõsast ?

      juuli 11, 2011 By Evely
    • Kuidas jõuda kauni aiakujunduseni?

      jaanuar 10, 2012 By Evely
© 2025 Aiaidee – ideed, nõuanded ja õpetused Sinu aia kujundamiseks.. Kõik õigused kaitstud | evely@aiaidee.ee
Powered by WordPress | Designed by: HostStore | Thanks to Business WordPress Theme, Wicked San Antonio and Janet Jackson Tour