-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: aiandus
Päev pildis – juuli teine nädal aias
Kesksuvised õitsejad
Kesksuve kuumad päevad on käes ja erksaid õitsejaid jääb veidi vähemaks. Juuli on rooside ja liiliate päralt. Roosidega ei ole minu aias kiita…neid on lihtsalt liiga vähe. Aga roosid on ka väga hoolaste aednike lilled.
Alumisel pildil esiplaanis alustab õitsemist hortensia ja tagapool lõpetab roosade õitega kibuvits. See kibuvits oli siin aias enne minu aiaomanikuks saamist – seega juba väga pikka aega.
Kuidas kasvatada liiliaid ?
Liiliasibulate mahapanemise aeg on kevadel aprillis- mais või ka sügisel septembris. Nii, et kui täna tekib väga liiliaisu…siis vaata välja koht kuhu võiks sibulad sügisel või järgmisel kevadel maha panna. Liiliatele meeldib hästi vett läbilaskev, huumuserikas muld. Neile ei meeldi ka kevadine seisev vesi pinnases. Enamik liiliaid eelistab neutraalset kuni nõrgalt happelist mulda. Hea põhimõte, mida liilia kasvatamisel arvestada on… ”jalad jahedas…pea päikeses” . Mida sellega mõeldakse? Taime maapealne osa vajab päikest ja sooja ning maaalune osa jahedamat kasvukeskkonda. Seega on hea neid kasvatada laiuvate lehtedega ja maapinda varjavate taimede naabruses. Näiteks hostad on sobivad naabrid.
Osad liiliad on ka külmakartlikumad, kui teised. Hea ja kasulik jutt liiliate istutamisest on Aiasõbra kodulehel.
Põõsastest on veel õitsemas pihlenelas ‘Pia’. Sobib hästi vabakujulise heki taimeks. Kasvab kiiresti ja on ilus tihe. Kirjanduse andmetel ei anna juurevõsusid nagu harilik pihlenelas – kuid reaalses elus ei saa ikka ilma läbi. Päris palju juurevõsusid tuleb. Siit ka soovitus – kui istutad pihlenela hekki, siis vali koht, kust saad mõlemalt poolt hekki, või ka üksikut põõsast, niita. Siis ei muutu taim üleliia tülikaks.
Kas on äkki sinul muid kogemusi pihlenelaga? Jäta siia kommentaar.
Päev pildis – juuli esimene nädal aias.
Juulikuu on puhkamise kuu.
Hetkel õitsemas metssalvei ja hulgaliselt pehmet kortslehte juba pikemat aega. Pehme kortsleht on väga edukas seemnetega levija aias. Kui sa ei taha, et taim liiguks aias siia sinna ja täidaks kõik vabad augud kivide ja taimede vahel – siis lõika ära õitsenud õisikud ja ära lase seemnetel valmida. Kuid minule meeldib see taim hullupööra ja mina lasen tal aeg ajalt vallutada endale suuremat ala ja vaid siis kui asi väga liiale läheb taltsutan kortslehe hunnikuid jälle välja rohides.
Ka aial saab olla puhkus.
Kui plaanid suuremaid istutustöid või ümberkorraldusi aias, siis vaata kas saad neid veidi sügise poole nihutada. Kui siiani oled olnud hoolas aednik ja rohija…siis on nüüdseks taimede lopsakus pärssimas umbrohtumist ja aiaelu iluaias saab elada omaette veidi aega rahulikult – suured õitsejad on ära õitsenud, suured kasvamised on kasvatud – nüüd jääb üle süüa ära viimased maasikad, ohjeldamatult rohelist salatit ja puhata.
Verev sõrmkübar Digitalis purpurea on samuti aias ringiliikuja taim. Sõrmkübaralill õitseb teisel aastal ja oma seemned jõuab ta ka igale poole teiste taimede vahele laiali poetada. Sel aastal õitses suurem osa neist siis tikripõõsaste vahel. Kes veel ei tea, siis verev sõrmkübar on väga mürgine lill – ettevaatust selle kasvatamisel väikeste lastega peredes. Rohkem lugeda taime kohta saad inglise keeles näiteks Plants For A Future koduleheküljelt .
Pildil kõige paremal on mets -piiphein. Üks minu lemmikutest varjulises ja vaeses kohas kasvavatest kõrrelistest.
Kas ka sina lased aial kesksuvel aednikust puhata ? Siia saad jätta oma mõtteid.
Portulak – kaunitar päikeses ja kuivas.
Harilik portulak, aedportulak – Purslane – Portulaca oleracea
Suureõieline portulak e. mururoos – Moss Rose – Portulaca grandiflora
Taime päritolumaaks loetakse Argentiinat, Brasiiliat ja Uruguaid. Õied avanevad vaid päikesepaistelistel päevadel. Õite värv sõltub sordist ja palju kasutatakse kasvatamiseks mix seemneid. Taim armastab väga sooja ja on täiesti põuakindel. Ei armasta liigset väetamist, kasvab hästi vaid kuival, liivasel ja kiviklibusel pinnal ning tuleb toime minimaalse kastmisega. Kasvab umbes 15 cm kõrguseks. Ei talu külma, niiskust, varju ega ülekastmist. Vihmaste ilmadega näeb õiteilu vähe. Võib kasvada ka killustikul ja teedel plaatide vahedes. Nõuab päevas vähemalt 6- 8 tundi päikest. On võimeline kasvama ekstreemselt kuivades tingimustes.
Päikeselistele ja kuumadele terrassidele, rõdukastidesse ja lauakaunistustesse, kus ka regulaarne kastmine on raskendatud. Just kastmise vähene vajadus teeb portulaki nendes kohtades väärt taimeks.
Seemnest külvates tuleb suureõieline portulak külvata juba veebruaris, kuid kasvukohale saab istutada alles siis, kui öökülmad on möödunud. Kasvukohaks sobib hästi valgusrohke ja soe koht ning hästi vett läbilaskev muld. Kuivust see taime ei karda.
Meil saab teda kasvatada küll suvelillena ja üheaastase taimena, sest talved on meil liiga külmad ja niisked. Erinevatel andmetel internetist leituna antakse küll taime talvekindluse kasvutsoonideks 5-11 ( Tsoon 5= -10 kuni -20 külmakraadi ). Seega võiks teda proovida kasvatada ka Eesti läänepoolsematel aladel püsilillena. Tore oleks teada, kas kellelgi võibolla on õnnestunud? Jäta siia oma kogemusi!
Taimel on söödavad lehed, varred ja seemned. Kasutatakse toorelt või küpsetatult. Portulaki kasutatakse söömiseks nagu köögivilja ja salatit Türgis, Kreekas ja Mehhikos. Taimes sisaldub suur hulk omega-3 rasvhappeid ja C ja B vitamiini ning antioksüdante. Põhiliselt kasutatakse küll toiduks ja on väärtuslikum harilik ja aedportulak, kuid söödavad lehed ja varred on ka suureõielisel portulakil.
Värvikas pilt on tehtud Sepa talus ja peremeheks seal Aivar Samorokov. Portulaki ennast viib ta müügile aianduskeskustesse Hortes ja Hansaplant.
Päev pildis – juuni viimane nädal aias.
Suvine lopsakus.
Ronitaimed võreseinal ajavad üle ääre. Ka on käes aediiriste aeg. Aediiris on huvitav taim -lehed on hajali ja veidi ilmetud – ja lisaks armastavad teod neid auguliseks närida. Ning õitsemise aeg on lühike – kuid seeest vaimustav. Sametine, pehme ja kuninglik õis – väga paljudes värvitoonides.
Eesaia peenar on aia põhjapoolsel küljel, kus päikest saab vaid varahommikul ja hilja õhtul. Vähene valgus ei loe, kui valida peenrasse õigeid taimi. Harilik laanesõnajalg – Matteuccia struthiopteris näeb küll välja ilus värske ja roheline, kuid segapeenras on ta siiski veidi tülikas taim. Levib maa- aluste võsunditega ja liigub kogu aeg mööda peenart hõivates enda alla rohkem ruumi. Sobib hästi omapäi peenardesse ja puudealustesse, kust äärest niidetakse muru ja taimel üleliigset levimise võimalust ei ole. 
Kiuline tääkliilia – Yucca filamentosa näeb välja nagu lõunamaa taim. Samas on täiesti külmakindel, kuid pelgab niiskust. Minul olnud aias juba kolm talve ja edukalt kasvab siiamaani. Lehed on igihaljad, õitseb siis, kui on saanud veidi vanemaks, kevadel saab küll tavaliselt lehtedele saatuslikuks terav päike – kuid nüüdseks on juba ajanud endale uue ja värske kuue.
Selline siis ametliku suve alguse aegu aias.
Kuna kõik on nii lopsakas ja taimed on üksteise vahele pugenud, siis tublid iluaiapidajad, kes kevadised rohimised edukalt lõpule viinud on – saavad nüüd oma kätetöö vilju nautima hakata. Tiheda lopsaka taimestusega ei taha umbrohud väga võistelda…
Päev pildis- aprilli kolmas nädal 2009
Esimesed varakevadised õied minu aias.
-
- Turkestani tulp
-
- Krookus ‘Ruby Giant’
-
- Kuldõieline krookus
