-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: iluaed
BUGA 2011 Saksamaal Koblenzis.
Üks aiandusnäitus – kolm erinevat paika, erinevaid kujundusi ja ideid.
Saksamaa üks tänavuaastasi tähtsamaid kultuurisündmusi BUGA 2011 e. Bundesgartenschau toimub alates aprillikuust ja jätkub veel 16 oktoobrini Rheinland-Pfalzi liidumaal Koblenzis. Pikaajaliste traditsioonidega aiandusmess toob kokku hulgaliselt külalisi nii Saksamaalt kui ka igalt poolt maailmast. Külalisi oodatakse 3 miljoni ringis. Näituseks on uuendatud ja kohandatud kolm erinevat ajalooliselt tähtsat paika linnas.
Bundesgartenschau – BUGA
…on paikaajaliste traditsioonidega aiandusnäitus Saksamaal, mis toimub iga kahe aasta tagant Saksaamaa erinevais paigus. Näitusel on 60 aastane ajalugu. Esimene BUGA toimus 1951 aastal Hannoveris. Otseviited kõikide teiste linnade ja nendes toimunud messide tuvustustele leiab Wikipeediast ja aiandusnäituse koduleheküljelt. Ulatusliku aianduslike ja maastikuarhitektuuriliste väljapanekutega aidatakse kaasa korraldavate linnade arengule ja tutvustatakse Saksamaa erinevaid linnu ning ajaloolisi paiku.
Üldise ülevaade aiandusnäituse ajaloole leiab Andrew Theokase raamatust. – „Grounds for Review. The Garden Festival in Urban Planning and Design.“
Sel aastal toimub aiandusnäitus Koblenzi linnas,
mis on rohkem kui 2000 aastase ajalooga. BUGA 2011 ametlikult kodulehelt leiab kogu vajaliku info. Linn koostöös Saksamaa Aianduse Keskliiduga on näituseks põhjalikult valmistunud. Selleks on rajatud uusi ja korrastatud juba olemasolevaid vaatamisväärsusi. Koblenzi linna, mis on asustatud Reini ja Moseli ühinemiskohta, ja 2002. aastal UNESCO kultuuripärandi nimekirja võetud Reini oru piirkonna edasiseks arendamiseks näevad Linna ja liidumaa võimud selles ürituses suurt tähtsust linna ning kogu piirkonna arengule ning ei ole selle huvides kartnud teha suuri kulutusi. Esialgsete arvestuste järgi maksab BUGA korraldamine 25 miljonit eurot, poole sellest rahast on eraldanud linn. Ennustuste kohaselt külastab BUGA ajal linna umbes kolm miljonit inimest ning turistide voog peaks jätkuma ka hiljem. See tähendab paljusid töökohti ning linna jäetud raha.
Näituseks on uuendatud ja kohandatud 3 erinevat ajalooliselt tähtsat paika linnas. Ühel pool jõge asub Deutsches Eck e. Saksa nurk oma lilleaedadega. Seal asub kahe jõe kokkusaamiskoht – kokku saavad Rein ja Mosel ning jõgede kaldapromenaadid. Nurgast asuvalt vaateplatvormilt avaneb vaade üle jõe Ehrenbreitsteini kindlusele, mis on suuremaid omasuguseid maailmas.
Teine koht on 18. sajandil ehitatud Kuurvürsti lossi juures. Keskajast kuni 19. sajandini oli loss Koblenz Trieri kuurvürstidena tegutsevate peapiiskoppide residentsiks. Hiljem Preisi kroonprintsi elukohaks ja erinevate riiklike asutuste tegutsemise kohaks. Siiani on olnud loss külastajatele suletud, kuid BUGA avas uksed nii näituse ajaks, kui ka edaspidiseks.
Ja kolmas Reini paremal kaldal mäe otsas olev Ehrenbreitsteini kindlus. Üle poole näitusel mõeldud alast asub teisel kaldal ja sinna pääseb just selle ürituse tarbeks ehitatud Saksamaa pikima köisraudteega. Õhusõit on 850 m pikkune. Ehitis maksis 12 miljonit eurot ja võttis aega 14 kuud. Gondel viib 35 reisijat korraga üle jõe 4 minutiga. Tunnis saab gondel üle jõe transportida 7600 inimest. Ülesõidukohas on jõe laius 287 m.Tõstuk üle Reini oli aiandusnäituse üks tähtsamaid rajatisi, kuna vastasel juhul oleks 7 km pikkune ühendustee näituse erinevate osade vahel bussiga mäkke sõites võtnud aega pea pool tundi ja tippkülastuspäevadel oleks pidanud väljuma 50 bussi iga 1,5 minuti järel ja nii 1000 korda päevas. Praeguste plaanide kohaselt on mõeldud tõstuk jätta kohapeale kuni 2013 aastani.
Järgmises aiandusnäitust tutvustavas postituses plaanin tutvustada ja näidata erinevaid kohti ja muud huvitavat nähtut lähemalt.
Päev pildis – juuli kolmas nädal aias.
Marjahooaeg kätte jõudmas…
Lisaks juba ammu teada ja tuntud tõele, et meie koeral on hiigelsuur isu ja tema kõht kunagi täis ei saa- on ta hakanud sööma ka aiasaadusi ja seda täiesti iseseseisvalt. Tooreid marju ta ei pruugi, küll on aga tikrid saanud parasjagu valmis, nii et võib küll juba mekkida. Ja ei sega ka hirmus teravad ja pikad okkad – muudkui marjast kinni ja suhu.
Õnneks ei roni ta puu otsa ja viinamarjad on ka veel hapud.
Aga viinamarjadest veel.
Sel aastal tõotab tulla saaki. Olin juba üsna lootust kaotamas, kuna päris head kohta mul avamaa viinamarjade jaoks ei ole. On küll lõunapoolne terrass ja võresein, kuid majast veidi kaugemal ja sinna soe enam väga ei kogune. Ühel korral juba, kui Eestimaad tabas erakordselt ebasoodus talv jäin juba korra taimedest ilma. Kuid nüüd tundub saab kannatlikkus ka tasutud. Ja päris palju on kobaraid küljes. Need taimed on vist 4 aastat vanad ja esimest korda on saaki loota. Sort on ‘Zilga’, mis peaks kannatama 40 kraadi pakast ja olema sobilik avamaal kasvatamiseks. Näis siis… kas saab ainult süüa või ka veini teha…
Maasikad potis on kevadel ostetud maasika frigotaimed.
Frigotaimede kohta saab rohkem lugeda Eesti Maasika koduleheküljelt. Selles osas olin küll natuke uudishimulik ja tahtsin proovida, kuid vajalikul ajahetkel ei olnud mul ettevalmistatud kohta taimede jaoks ja mõtlesin, et panen mõned taimed hoopis potiga terrassile. Maasikasordid olen ka omavahel lootusetult segi ajanud – ostsin korraga ‘Sonata’ ja ‘Clery’ taimi, kuid enam ei tea, kumb sort on pildil. Kui keegi oskab aidata, siis saab jätta arvamuse siia. Ühe sordi maasikad olid valmis kohe varakult, suured ilusad ja magusad ja tänaseks on juba ammu unustatud ja kuna eriti varajane on kirjanduse andmetel ‘Clery’ , siis arvan, et pildil olev sort on seega ‘Sonata’. Need marjad muidugi näevad välja paremad, kui nad maitsevad…ja punase asemel lähevad nad veidike hoopis rohekaspruuniks. Võibolla on asi selles, et neile meeldiks peenra peal hoopiski rohkem…
Juulikuus tabab mind aias alati üllatus, et hoolimata sellest, et valid taimi nii, et õisi oleks kogu hooaja vältel …tekib vahepeal ikkagi püsilillede õitsemisse väike vahe sisse. Lohutan ennast sellega, et see juhtub niimoodi sellepärast, et olen valinud endale kasvama neid lilli, mis vajaksid veidi vähem hoolt ja vaeva ja sellepärast ongi nii. Tegelikult ikka võiksid mõned roosid olla küll aias…
Mis sinu aias juulikuus õitsemas ? Anna teada !
Pildil on hilised õitsejad valged liiliad ja kääbushostad. Liilia on küll hilisem ilmselt sellepärast, et asub suhteliselt varjus.
Uksepiirde juures olevat lillekast on väga tore näide hästi kuuma, päikest ja kuiva taluvatest taimedest. Raudürt on vapper õitseja ja hõbesalvei ajab ka suve teiseks pooleks oma hõbedased lehed suureks ja uhkeks. Pikad ja peenikesed õied kuuluvad taimele ladinakeelse nimega Bulbine Frutescens. Päritolumaaks Lõuna- Aafrika ja armastab kasvada täispäikeses ja kuivas nagu sukulendid ikka. Kasta soovitatakse harva…korra 2 nädala jooksul. Ja õitseb pikalt kogu suve jooksul. Muidu igihaljas taim, aga temperatuuri alla -7 kraadi ei kannata. Nii, et proovin taime talveks tuppa kolida… vaatame, kas jääb ellu. Sukulendid on üldse suvisel ajal väga tänuväärt kuivade ja kuumade terrasside haljastamiseks sobivad – ei ole muret äraõitsenud õite noppimisega ja igapäevase kastmisega.
Bulbine Frutescens on ka üks laialdaselt kasutatavaid taimi meditsiinis, värske värske lehtede mahl mõjub tervendavalt naha vigastustele ja marrastustele, põletustele, päikesepõletusele, aknele…taimest tehakse kreeme ja muid nahahooldustooteid.
Veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest loe siit!
Päev pildis – juuni viimane nädal aias.
Suvine lopsakus.
Ronitaimed võreseinal ajavad üle ääre. Ka on käes aediiriste aeg. Aediiris on huvitav taim -lehed on hajali ja veidi ilmetud – ja lisaks armastavad teod neid auguliseks närida. Ning õitsemise aeg on lühike – kuid seeest vaimustav. Sametine, pehme ja kuninglik õis – väga paljudes värvitoonides.
Eesaia peenar on aia põhjapoolsel küljel, kus päikest saab vaid varahommikul ja hilja õhtul. Vähene valgus ei loe, kui valida peenrasse õigeid taimi. Harilik laanesõnajalg – Matteuccia struthiopteris näeb küll välja ilus värske ja roheline, kuid segapeenras on ta siiski veidi tülikas taim. Levib maa- aluste võsunditega ja liigub kogu aeg mööda peenart hõivates enda alla rohkem ruumi. Sobib hästi omapäi peenardesse ja puudealustesse, kust äärest niidetakse muru ja taimel üleliigset levimise võimalust ei ole. 
Kiuline tääkliilia – Yucca filamentosa näeb välja nagu lõunamaa taim. Samas on täiesti külmakindel, kuid pelgab niiskust. Minul olnud aias juba kolm talve ja edukalt kasvab siiamaani. Lehed on igihaljad, õitseb siis, kui on saanud veidi vanemaks, kevadel saab küll tavaliselt lehtedele saatuslikuks terav päike – kuid nüüdseks on juba ajanud endale uue ja värske kuue.
Selline siis ametliku suve alguse aegu aias.
Kuna kõik on nii lopsakas ja taimed on üksteise vahele pugenud, siis tublid iluaiapidajad, kes kevadised rohimised edukalt lõpule viinud on – saavad nüüd oma kätetöö vilju nautima hakata. Tiheda lopsaka taimestusega ei taha umbrohud väga võistelda…
Taimemaailm internetis
Aed- lõosilm
Kust saada ümaralehise alpikanni seemneid? Miks minu sinine moon ei idane? Milline näeb välja häbelik kolmiklill? Kas minu peenraroos peab meie kliimas vastu? Mis on Kirengeshoma palmata eestikeelne nimi?
Ühel andunud aednikul tekib ka talvel kõiksugu küsimusi, mille vastused on tegelikult kuskil olemas – vaja on vaid see õige koht üles leida. Internet on täis huvitavaid viiteid, kodulehekülgi, blogisid, foorumeid ja andmebaase. Neid on tohutult ja kõikvõimalikel teemadel, nii asjaarmastajate kui teadusasutuste koostatud. Olen kirja pannud mõned viited ja asjalikud leheküljed, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele ega ole säetud paremusjärjestusse, vaid on saanud minu isikliku subjektiivse heakskiidu.
Kui otsida infot taimede kohta soojema kliimaga maade kodulehekülgedelt, tuleb arvestada, et kõik seal välja lubatu ei pruugi meie kliimas tõsi olla. Taimede külmakindluse suhtes on hea üle kontrollida, millises kliimatsoonis taim kasvab. Euroopa on jagatud 11 vastupidavustsooniks. Iseloomustamaks taime võimalusi kliimaga kohaneda, on kasutusel taimede talvekindluse mõiste, mis arvestab peale külmakraadide ka kõiki teisi kliimategureid. Selle järgi saab teada, kus tsoonis suudab taim kasvada.
Eraldi on olemas veel ülemaailmsed, kontinendi ja maailmajao tsoonid. Lisaks on mõned riigid jaganud oma riigi tsoonid veel kitsamateks osadeks. Näiteks on soomlased jaganud Euroopa viis tsooni, millesse Soome kuulub, veel täpsemaks kümneks kohalikuks tsooniks. Seetõttu tuleb tsoonide numbreid vaadates alati jälgida, millisest tsoonide klassifikatsioonist parasjagu jutt käib.
Euroopa talvekindluse kaardil jaguneb Eesti kolmeks tsooniks – tsoonid 4-6. Kuigi internetis võib kohata erinevaid versioone sellest, kust täpselt tsoonide piir meil jookseb, jäävad laias laastus tsooni 6 Lääne-Eesti ja saared, tsooni 4 Eesti idapoolsed alad ning 5. tsooni vahepealne osa.
Taimetarkus internetist
Suur lõvilõug Antirrhinum majus
* Eestikeelsete taimenimede andmebaas.Info otsimine taime kohta internetist sujub tunduvalt kiiremini ja tõhusamalt, kui on teada tema ladinakeelne nimi. Eestikeelsete taimenimede andmebaas võimaldabki otsida taimenimedele vasteid nii eesti kui ladina keelest. Kui täpset liiginime ei tea, tasub sisestada vaid perekonnanimi ning loetelusse ilmuvad kõik selle perekonna liigid, millel eestikeelne nimi olemas on.
-
Lõvilõug? Taimenimede registris otsingut kasutades saan teada, et lille nimi on Suur lõvilõug- ladina keeles Antirrhinum majus. Ladina keelset nime edasistes otsingutes kasutades avaneb palju suurem maailm- pildid, kirjeldused jne. Google pildiotsingusse ladinakeelse nime sisestamisel saab tunduvalt rohkem vasteid, kui otsides eestikeelse nime järgi
* Eesti eluslooduse andmebaas Elurikkus. Tartu Ülikooli koostatud Eesti liikide register on veebipõhine Eestist leitud liikide teaduslike ja eestikeelsete nimede andmebaas. Liikide teaduslikud nimed on ladinakeelsed, millele liitub liigi kirjeldanud teadlase nimi või selle lühend. Hetkel puuduvad andmebaasist mitmed organismirühmad. Seetõttu tuleb siin toodud leitud liikide arve kasutada ettevaatusega. Tõenäoliselt kasvab andmebaasis olevate liikide arv tunduvalt juba lähemal ajal. Hetkel on talletatud u 23 404 liiki. Lehekülg sisaldab endas ka sõnastikku, kus seletatud valdkonnaga seotud mõisteid.
* Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas. Digiteeritud Eesti ravimtaimepärimus. Saab otsida infot taimede rahvapäraste nimede järgi ja ka haiguste märksõnade järgi, milliseid taimi mis haiguse ravimisel on võimalik kasutada. Kirjelduste juures on ka fotod. Teekummel? Chamomilla recutita, mis vaevuste puhul aitab?Otsi herba.folklore.ee
Teekummel
* Taimemääraja Eesti eFloora. Interaktiivne määraja, mis on sobiv kasutamiseks kooliõpilastele, üliõpilastele ja kõikidele loodushuvilistele, kes soovivad ennast kurssi viia, millised taimed kasvavad meie metsades, niitudel ja soodes. Määraja sisaldab 1100 taimeliiki. On olemas ka spetsiaalselt pihuseadmetele mõeldud määraja, kus sisaldub 140 kodumaist puu- ja põõsaliiki. Selle rakenduse abil võib iga huviline metsas matkates määrata iPhone´iga Eesti looduse puu- ja põõsaliike.
Huvitavad koduleheküljed
Verev sõrmkübar Digitalis purpurea
* Plants for a Future on uurimis- ja infokeskus söödavate ja muudmoodi kasulike taimede leidmiseks. Keskus on tegutsenud 20 aastat ning nende andmebaas sisaldab hulgaliselt infot taimede söödavuse, mürgisuse ning muude kasutusalade kohta. Samuti kasvutingimuste ja suuruste, kõrguste kohta. Kuna see on Inglismaa veebilehekülg, siis võiks infosse suhtuda väikese ettevaatusega ning arvestada alati meie kohalike oludega, mis on sealsest veidi karmimad. Otsingus tuleb kasutada ladina- või ingliskeelset taimenime. Kodulehel on ka foorum, blogi ja uurimuste osa.
-
Verev sõrmkübar? Digitalis purpurea- väga ilus taim. Plants for a Future andmebaasist selgub, et taim on päris mürgine.
* Hollandi puukooli koduleht www.esveld.nl Hulgaliselt infot erinevate taimede kohta, samuti saab sealt osta taimi ja aiandusraamatuid, mille valik on lai. Mahukas taimede andmebaas, ohtralt pildimaterjali.
* Eesti Aiaklubi koduleht. Lehele on kokku kogutud palju artikleid ja viiteid aiandusteemade kohta, seal on foorum, aiablogi ja mahukas taimebaas, kus on konkreetne info taimede kasvutingimuste, suuruse ning paljundamisvõimaluste kohta. Sisaldab infot nii Eesti kui välismaiste aiandusmesside, ürituste, ekskursioonide ja ajakirjade kohta.
* Interneti nõuande- ja teabeportaal aiandus.ee Hulganisti aiandus- ja loodusteemalisi uudiseid. Viiteid teistele aiandus- ja loodusalastele lehekülgedele nii Eestist kui laias maailmas. Mahukas tegevuste kalender, foorum, ostu-müügi kuulutused. Puuviljade, köögiviljade ja maitsetaimede kirjeldused. Lisaks on lehel küllaltki aktiivne foorum.
* Eesti Orhideekasvatajad Facebookis ja avatud Orhideefoorum. Ühendab inimesi, kes kasvatavad orhideesid huvi ja kirega ning soovivad nende kohta rohkem teada saada ning jagavad oma kogemusi ja õnnestumisi.
*Seemnemaailm Eesti- ja venekeelne veebipood, kust saab osta köögivilja- ja lilleseemneid. Seemnepaki juures põhjalikud taimede ja köögiviljasortide kirjeldused. Seemnemaailma lugemissaalis palju artikleid ilu-, tarbe- ja köögiviljaaia ning muudel kasulikel aiandusteemadel.
* Nurga puukooli foorum Nurga puukool on pühendunud haruldasemate ja eksootilisemate okaspuude ja lehtpuude kasvatamisele. Nende kodulehel on mahukas andmebaas lehtpuude ja okaspuude kirjeldustega, lisaks foorum.
* Suttons – Inglise veebipood, blogi ja foorum. Müüb seemneid, taimi, lillesibulaid. Jagab näpunäiteid külvamiseks ja hoolduseks. Pakub vaatamiseks erinevaid kasulikke videosid. Pakub tihti uusi ja huvitavaid sorte. Miinimutellimus 5 naela eest. Seemnete tellimisel internetist jälgi enne valiku tegemist- kas seemneid on võimalik Eestisse tellida, mis on miinimumtellimuse summa ja kas see sisaldab ka saatekulusid- erinevatel veebipoodidel võivad olla need tingimused erinevad.
* www. gardenweb.com Ingliskeelne internetikeskkond aia- ja koduteemadel. Blogid, foorum ja fotogaleriid info erinevate müüjate kohta. On olemas Euroopa kliimatsoonide kaart.
Artikkel ilmunud ajakirjas „Kodukiri” jaanuar 2011
Leidsid kasulikku infot? Loe ka aiapidaja tegemistest veebruaris.
