-
Tere! Minu nimi on Evely Karvak ja ma olen aiakujundaja. Loodan, et leiad minu lehelt palju kasulikku ja inspireerivat.
Postitused teemal: minu aed
Päev pildis – juuli viimane nädal aias.
Vihma sadas kui ämbrist…
Laupäeval sai aia korralikult kastetud. Nii palju vihma kui sel päeval sajab vist mõnikord terve kuu peale kokku. Linnas uputas seal kus tavaliselt alati, majade keldrid said üle ujutatud ja nii mõneski kohas tegi vihmavesi paksu pahandust. Kokku räägiti sadas Tallinnas päeva jooksul üle 80 mm vett maha.
Meil, aga oli igati tore hommikupoolik ja ennelõuna – aed sai lõpuks ometi oma janu täis juua, tiigid täitusid veega ja hommikul sai kaua magatud…kes ikka sellise vihmaga õue kondama läheb. 
Ülejäänud päevadel ikka päikest ka piilumas, nii, et kõik pildid ei ole mornilt ja vihmaselt hallid.
Augustikuu ootel on selgeks saanud, et suvi on ikka olnud hiiglama soe ja päikesepaisteline. Kõik viljad valmivad korraga ja varem, kui muidu. Marjapõõsad on marjadest punnis ja õunad ei mahu puu peale ära. Käin siis vahepeal õrnalt raputamas, et ikka puu endale küllaga liiga ei teeks. Väikesed punased viljad on iluõunapuul ‘August Vaga’. see on tore puu, kevadel õitseb roosa õievahuga nagu hull ja ilusad punased viljad püsivad puul veel lumega. Räägitakse ka et iluõunapuu viljadest saab suhkruga head džemmi ja veini. Siiani ei ole veel proovinud, sest kõik vanad aednikud raputavad vaid minu küsimuste peale pead ja ütlevad, et need ju nii hapud ja kõvad, ega keegi ei taha neid siis süüa. Aga sügise ootel vast saab minu uudishimu ka ükskord rahuldatud ja kui kuuldused on õiged, siis ka džemmi proovitud.
Siniselt kõrguval käokingal jäid küll suure vihmaga üles vaid mõned varred. Ülejäänud ei pidanud suurele vihmale vastu ja andsid alla.
Viinamarjadele on ilmunud esimesed värvunud toonid. Ootus on ikka suur. Kasvanud on nad juba kaua aega…sel aastal siis esimeste marjade ootus.
Tokkroos on lahe, ikka ilmub jälle kuskile oma uhke pika varre otsas. Kõrvitsa keerduvad väädid on päikesepaistes kuldkollased. Lehtpeet on veel noor ja värske ja sobib hästi toorelt värvilistesse salatitesse.
Pihlaka marjakobarad on küll veel täiesti rohelised , nii et sügiseni on veel aega.
Allpool väikesed valged õied kuuluvad Mandžuuria elulõngale. See ronitaim alles alustab oma õitsemist.
Mis lilled õitsevad täna sinu aias ? Huvitav oleks teada, siia saad jätta oma mõtteid.
Kui sul aga veel ei ole aed valmis ja alles mõtled, mis teha ? Milliseid taimi valida? Kuidas valida taimi heki rajamiseks – sellest saad lugeda artiklist “Kuidas valida hekipõõsast? “
Päev pildis – juuli kolmas nädal aias.
Marjahooaeg kätte jõudmas…
Lisaks juba ammu teada ja tuntud tõele, et meie koeral on hiigelsuur isu ja tema kõht kunagi täis ei saa- on ta hakanud sööma ka aiasaadusi ja seda täiesti iseseseisvalt. Tooreid marju ta ei pruugi, küll on aga tikrid saanud parasjagu valmis, nii et võib küll juba mekkida. Ja ei sega ka hirmus teravad ja pikad okkad – muudkui marjast kinni ja suhu.
Õnneks ei roni ta puu otsa ja viinamarjad on ka veel hapud.
Aga viinamarjadest veel.
Sel aastal tõotab tulla saaki. Olin juba üsna lootust kaotamas, kuna päris head kohta mul avamaa viinamarjade jaoks ei ole. On küll lõunapoolne terrass ja võresein, kuid majast veidi kaugemal ja sinna soe enam väga ei kogune. Ühel korral juba, kui Eestimaad tabas erakordselt ebasoodus talv jäin juba korra taimedest ilma. Kuid nüüd tundub saab kannatlikkus ka tasutud. Ja päris palju on kobaraid küljes. Need taimed on vist 4 aastat vanad ja esimest korda on saaki loota. Sort on ‘Zilga’, mis peaks kannatama 40 kraadi pakast ja olema sobilik avamaal kasvatamiseks. Näis siis… kas saab ainult süüa või ka veini teha…
Maasikad potis on kevadel ostetud maasika frigotaimed.
Frigotaimede kohta saab rohkem lugeda Eesti Maasika koduleheküljelt. Selles osas olin küll natuke uudishimulik ja tahtsin proovida, kuid vajalikul ajahetkel ei olnud mul ettevalmistatud kohta taimede jaoks ja mõtlesin, et panen mõned taimed hoopis potiga terrassile. Maasikasordid olen ka omavahel lootusetult segi ajanud – ostsin korraga ‘Sonata’ ja ‘Clery’ taimi, kuid enam ei tea, kumb sort on pildil. Kui keegi oskab aidata, siis saab jätta arvamuse siia. Ühe sordi maasikad olid valmis kohe varakult, suured ilusad ja magusad ja tänaseks on juba ammu unustatud ja kuna eriti varajane on kirjanduse andmetel ‘Clery’ , siis arvan, et pildil olev sort on seega ‘Sonata’. Need marjad muidugi näevad välja paremad, kui nad maitsevad…ja punase asemel lähevad nad veidike hoopis rohekaspruuniks. Võibolla on asi selles, et neile meeldiks peenra peal hoopiski rohkem…
Juulikuus tabab mind aias alati üllatus, et hoolimata sellest, et valid taimi nii, et õisi oleks kogu hooaja vältel …tekib vahepeal ikkagi püsilillede õitsemisse väike vahe sisse. Lohutan ennast sellega, et see juhtub niimoodi sellepärast, et olen valinud endale kasvama neid lilli, mis vajaksid veidi vähem hoolt ja vaeva ja sellepärast ongi nii. Tegelikult ikka võiksid mõned roosid olla küll aias…
Mis sinu aias juulikuus õitsemas ? Anna teada !
Pildil on hilised õitsejad valged liiliad ja kääbushostad. Liilia on küll hilisem ilmselt sellepärast, et asub suhteliselt varjus.
Uksepiirde juures olevat lillekast on väga tore näide hästi kuuma, päikest ja kuiva taluvatest taimedest. Raudürt on vapper õitseja ja hõbesalvei ajab ka suve teiseks pooleks oma hõbedased lehed suureks ja uhkeks. Pikad ja peenikesed õied kuuluvad taimele ladinakeelse nimega Bulbine Frutescens. Päritolumaaks Lõuna- Aafrika ja armastab kasvada täispäikeses ja kuivas nagu sukulendid ikka. Kasta soovitatakse harva…korra 2 nädala jooksul. Ja õitseb pikalt kogu suve jooksul. Muidu igihaljas taim, aga temperatuuri alla -7 kraadi ei kannata. Nii, et proovin taime talveks tuppa kolida… vaatame, kas jääb ellu. Sukulendid on üldse suvisel ajal väga tänuväärt kuivade ja kuumade terrasside haljastamiseks sobivad – ei ole muret äraõitsenud õite noppimisega ja igapäevase kastmisega.
Bulbine Frutescens on ka üks laialdaselt kasutatavaid taimi meditsiinis, värske värske lehtede mahl mõjub tervendavalt naha vigastustele ja marrastustele, põletustele, päikesepõletusele, aknele…taimest tehakse kreeme ja muid nahahooldustooteid.
Veel kuuma ja kuiva armastavatest taimedest loe siit!
Päev pildis – juuli teine nädal aias
Kesksuvised õitsejad
Kesksuve kuumad päevad on käes ja erksaid õitsejaid jääb veidi vähemaks. Juuli on rooside ja liiliate päralt. Roosidega ei ole minu aias kiita…neid on lihtsalt liiga vähe. Aga roosid on ka väga hoolaste aednike lilled.
Alumisel pildil esiplaanis alustab õitsemist hortensia ja tagapool lõpetab roosade õitega kibuvits. See kibuvits oli siin aias enne minu aiaomanikuks saamist – seega juba väga pikka aega.
Kuidas kasvatada liiliaid ?
Liiliasibulate mahapanemise aeg on kevadel aprillis- mais või ka sügisel septembris. Nii, et kui täna tekib väga liiliaisu…siis vaata välja koht kuhu võiks sibulad sügisel või järgmisel kevadel maha panna. Liiliatele meeldib hästi vett läbilaskev, huumuserikas muld. Neile ei meeldi ka kevadine seisev vesi pinnases. Enamik liiliaid eelistab neutraalset kuni nõrgalt happelist mulda. Hea põhimõte, mida liilia kasvatamisel arvestada on… ”jalad jahedas…pea päikeses” . Mida sellega mõeldakse? Taime maapealne osa vajab päikest ja sooja ning maaalune osa jahedamat kasvukeskkonda. Seega on hea neid kasvatada laiuvate lehtedega ja maapinda varjavate taimede naabruses. Näiteks hostad on sobivad naabrid.
Osad liiliad on ka külmakartlikumad, kui teised. Hea ja kasulik jutt liiliate istutamisest on Aiasõbra kodulehel.
Põõsastest on veel õitsemas pihlenelas ‘Pia’. Sobib hästi vabakujulise heki taimeks. Kasvab kiiresti ja on ilus tihe. Kirjanduse andmetel ei anna juurevõsusid nagu harilik pihlenelas – kuid reaalses elus ei saa ikka ilma läbi. Päris palju juurevõsusid tuleb. Siit ka soovitus – kui istutad pihlenela hekki, siis vali koht, kust saad mõlemalt poolt hekki, või ka üksikut põõsast, niita. Siis ei muutu taim üleliia tülikaks.
Kas on äkki sinul muid kogemusi pihlenelaga? Jäta siia kommentaar.
Päev pildis – juuli esimene nädal aias.
Juulikuu on puhkamise kuu.
Hetkel õitsemas metssalvei ja hulgaliselt pehmet kortslehte juba pikemat aega. Pehme kortsleht on väga edukas seemnetega levija aias. Kui sa ei taha, et taim liiguks aias siia sinna ja täidaks kõik vabad augud kivide ja taimede vahel – siis lõika ära õitsenud õisikud ja ära lase seemnetel valmida. Kuid minule meeldib see taim hullupööra ja mina lasen tal aeg ajalt vallutada endale suuremat ala ja vaid siis kui asi väga liiale läheb taltsutan kortslehe hunnikuid jälle välja rohides.
Ka aial saab olla puhkus.
Kui plaanid suuremaid istutustöid või ümberkorraldusi aias, siis vaata kas saad neid veidi sügise poole nihutada. Kui siiani oled olnud hoolas aednik ja rohija…siis on nüüdseks taimede lopsakus pärssimas umbrohtumist ja aiaelu iluaias saab elada omaette veidi aega rahulikult – suured õitsejad on ära õitsenud, suured kasvamised on kasvatud – nüüd jääb üle süüa ära viimased maasikad, ohjeldamatult rohelist salatit ja puhata.
Verev sõrmkübar Digitalis purpurea on samuti aias ringiliikuja taim. Sõrmkübaralill õitseb teisel aastal ja oma seemned jõuab ta ka igale poole teiste taimede vahele laiali poetada. Sel aastal õitses suurem osa neist siis tikripõõsaste vahel. Kes veel ei tea, siis verev sõrmkübar on väga mürgine lill – ettevaatust selle kasvatamisel väikeste lastega peredes. Rohkem lugeda taime kohta saad inglise keeles näiteks Plants For A Future koduleheküljelt .
Pildil kõige paremal on mets -piiphein. Üks minu lemmikutest varjulises ja vaeses kohas kasvavatest kõrrelistest.
Kas ka sina lased aial kesksuvel aednikust puhata ? Siia saad jätta oma mõtteid.
Päev pildis – juuni viimane nädal aias.
Suvine lopsakus.
Ronitaimed võreseinal ajavad üle ääre. Ka on käes aediiriste aeg. Aediiris on huvitav taim -lehed on hajali ja veidi ilmetud – ja lisaks armastavad teod neid auguliseks närida. Ning õitsemise aeg on lühike – kuid seeest vaimustav. Sametine, pehme ja kuninglik õis – väga paljudes värvitoonides.
Eesaia peenar on aia põhjapoolsel küljel, kus päikest saab vaid varahommikul ja hilja õhtul. Vähene valgus ei loe, kui valida peenrasse õigeid taimi. Harilik laanesõnajalg – Matteuccia struthiopteris näeb küll välja ilus värske ja roheline, kuid segapeenras on ta siiski veidi tülikas taim. Levib maa- aluste võsunditega ja liigub kogu aeg mööda peenart hõivates enda alla rohkem ruumi. Sobib hästi omapäi peenardesse ja puudealustesse, kust äärest niidetakse muru ja taimel üleliigset levimise võimalust ei ole. 
Kiuline tääkliilia – Yucca filamentosa näeb välja nagu lõunamaa taim. Samas on täiesti külmakindel, kuid pelgab niiskust. Minul olnud aias juba kolm talve ja edukalt kasvab siiamaani. Lehed on igihaljad, õitseb siis, kui on saanud veidi vanemaks, kevadel saab küll tavaliselt lehtedele saatuslikuks terav päike – kuid nüüdseks on juba ajanud endale uue ja värske kuue.
Selline siis ametliku suve alguse aegu aias.
Kuna kõik on nii lopsakas ja taimed on üksteise vahele pugenud, siis tublid iluaiapidajad, kes kevadised rohimised edukalt lõpule viinud on – saavad nüüd oma kätetöö vilju nautima hakata. Tiheda lopsaka taimestusega ei taha umbrohud väga võistelda…
Kas sina oled juba jõudnud kõik ära rohida ?
